@inimoigused 25.07.2017 Eelmisel nädala tuli selline uudis, mida väga palju ei ole kommenteeritud. Esmaspäeval avaldatava... https://t.co/HWMj89JFAe

INIMÕIGUSTE INSTITUUT

Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon, mis tegeleb süstemaatiliselt inimõiguste kaitsmisega. Instituut asutati 10. detsembril 1992. aastal, rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Instituudi asutamise algataja ja esimene patroon oli president Lennart Meri. Praegu on instituudil 40 liiget ning selle igapäevatööd korraldab juhatus.

Inimõiguste Instituudi eesmärk on koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada inimõigusi käsitlevat teavet, suurendada ühiskonna teadlikkust selles valdkonnas ning teha ettepanekuid selle kohta, kuidas inimõigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas paremini kaitsta. Selleks teeb instituut koostööd vabaühenduste, ülikoolide ja riiklike institutsioonidega, korraldab koolitusi ning konverentse, avaldab artikleid ja aruandeid ning osaleb rahvusvahelistes võrgustikes.

Meie töö võib üldjoontes jagada nelja valdkonda: haridus, uuringud, rahvusvaheline koostöö ja inimõigustega seotud üritused. Nendes valdkondades korraldame inimõigustealaseid uuringuid, käivitame rahvusvahelisi ja haridusliku suunaga projekte ning teeme koostööd paljude kodumaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 

 

Rahvusvaheline koostöö

Praegu on Inimõiguste Instituudil käsil kolm rahvusvahelist projekti: haridusprojekt Tadžikistanis, avaliku diplomaatia projekt krimmitatarlaste kogukonnaga Ukrainas ja Balti inimõigushariduse koostööprojekt. Äsja lõppesid haridusprojekt Kõrgõzstanis ja uuringuprojekt Georgias.

Nimetatud haridusprojektidega püüame edendada Kõrgõzstani ja Tadžikistani ühiskondades inimõigusi ja demokraatia arengut, tehes koostööd kohaliku kodanikuühiskonna esindajate, ülikoolide ja koolidega. Kohalikele vajadustele kohandatud koolitusprogrammi raames suurendavad vabaühendustest partnerid ja mõlema riigi kodanikuühiskonna esindajad üheskoos teadlikkust inimõigustest ning teevad jõupingutusi inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks.

Ukrainas korraldatava projekti pealkiri on „Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu“ ja selle eesmärk on koostada krimmitatarlaste süstemaatilise ja tõhusa avaliku diplomaatia strateegia, mis põhineb mõistmisel, et krimmitatarlaste jaoks on peamine ajend taastada ja tagada nende individuaalsed ja kollektiivsed inimõigused Krimmi põlisrahvana.

 

Inimõigustealased üritused

Üks meie olulisemaid üritusi on inimõiguste aastakonverents, milles lahatakse rahvusvahelisi inimõigustealaseid küsimusi. Sel aastal toimub juba seitsmes inimõiguste aastakonverents, kusjuures alates 2011. aastast on see igal aastal aset leidnud rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Aruteluteemasid on olnud mitmesuguseid: internet ja inimõigused, inimõigused ja julgeolek, inimõiguste küsimustega tegelevad rahvusvahelised asutused, inimõigused muutuval ajal jne. Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid ja inimõiguste valdkonnas tuntud eksperdid.

Ühtlasi korraldame koostöös asjaomaste organisatsioonidega kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeva (23. augustil) ning märtsi- ja juuniküüditamise ohvrite mälestuspäevi (25. märtsil ja 14. juunil).

Eelmisel aastal ühendasime jõud Prantsuse Instituudiga Eestis (Institut Français) ja Euroopa Liidu esindusega Eestis, et korraldada arutelusid rändeteemadel. 2016. aasta novembris korraldasime koostöös mitme ministeeriumiga rahvusvahelise konverentsi laste õiguste teemal. 2017. aasta märtsis korraldasime koostöös Prantsuse Instituudi, Põhjamaade Ministrite Nõukoguga Eestis, Okupatsioonide Muuseumi ja Feministeeriumiga naiste õiguste kuud #naistEST.

Uuringud

Meie uurimisvaldkonda kuuluvad julgeolek, internet ja inimõigused rahvusvahelisel tasandil, samuti koostame mitmesuguseid aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis. Viimastel aastatel oleme avaldanud järgmiseid uuringuaruandeid: “Uus-sisserändajate uuring (2016)“; “Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis (2016)“; „Hinnang inimõigustele Georgias (2015)“ (nagu eespool osutatud); „Keelelised inimõigused ja julgeolek (2015)“, „Privaatsus inimõigusena ja igapäevatehnoloogiad (2014)“, „Inimõigused kaitseväes (2013–2014)“, „Usuvabadus Eestis (2013)“ ja „Inimõiguste aruanne (2012)“.

Haridus

Selle tegevussuuna peamine eesmärk on edendada Eestis inimõigustealast haridust. Sel otstarbel teeme koostööd koolide, vabaühenduste, noortekeskuste ja muude asutustega ning pakume inimõigustealases hariduses tegevatele osalistele koolituskursusi ja korraldame teemakohaseid konverentse. Ühtlasi koordineerime kahe rändnäituse liikumist Eesti koolides ja raamatukogudes: „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“ ja näitus Anne Franki elust (koostöös Anne Franki majaga). Praegu on koostamisel rändeteemasid lahkav näitus.

Rakendame kogu Eestis inimõigusi austava kooli kontseptsiooni. Ühtlasi koostame ja tõlgime asjakohaseid inimõigustealaseid väljaandeid, näiteks Euroopa Nõukogu väljaanne „KOMPASS. Noorte inimõigushariduse käsiraamat“ ning meie enda avaldatud käsiraamat, mis on suunatud õpetajatele inimõigustega seotud teemade õpetamiseks tundides („Inimese õigus“). Teeme koostööd ressursikeskusega European Wergeland Centre, Euroopa Nõukoguga ning Eesti, Läti ja Leedu haridusministeeriumidega Balti Suveakadeemia roteeruval korraldamisel, mille eesmärk on luua kohalikke partnerlussuhteid inimõiguste ja demokraatliku koolijuhtimise edendamiseks.

Inimõiguste Instituudi tegevust rahastatakse Euroopa ja Eesti rahalistest vahenditest ja riigieelarvest ning eraisikute toel. Tegemist on eri projektidega töötavatest vabatahtlikest liikmetest koosneva organisatsiooniga. Instituuti juhivad liikmete üldkoosolek, üldkoosoleku valitud juhatus ja akadeemiline nõukogu. Meie rahalised vahendid on peamiselt pärit sotsiaal-, kultuuri-, justiits- ja välisministeeriumi eelarvest ning sõltumatutest fondidest ja annetustest.

Inimõiguste Instituut on mittetulundusühing ning vabatahtlik organisatsioon, mille tegevust koordineerivad üldkogu, juhatus ja nõukogu.

Aitäh