Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Merle Haruoja tõdeb, et oleme Euroopas olukorras, kus majandus- ja sotsiaalkriis toetavad äärmuslikke ja vaenu õhutavaid ideid.

 

Kuidas me suhtume probleemidesse Euroopa teises ääres, on valikute küsimus, kuid olles ühtses Euroopa Liidu õigusruumis, võime vastata, et kõik see, mis on probleemiks seal, mõjutab Eesti elu ja valikuid. Samuti eeldame, et meie probleemid on olulised ka mujal Euroopas.

 

Jätkates 2. veebruari Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK avaldatud Kreeka probleemide käsitlemist, on Kreeka puhul Euroopa jaoks oluline asjaolu, et demokraatia hällis levivad rassism, antisemitism ja ksenofoobia. Need on märksõnad, mida praeguses majanduslanguses ja ebastabiilses majandusruumis kasutame soovitust sagedamini.

 

Inimõiguste Instituut on EGAMi (European Grassroots Antiracist Movement) liige. EGAMi missioon on võidelda rassismi, antisemitismi ja rassilise diskrimineerimise vastu Euroopas nii rohujuure kui institutsioonide tasandil ning on see oluline rassismivastaste vabaühenduste kokkuviija. Mina viibisin Ateenas läinud aasta detsembris ja osalesin seal umbes 10 000 osavõtjaga rahumeelsel rongkäigul, mis oli suunatud rassismi ja neonatsismi vastu Kreekas ja Euroopas. Demonstreerisime ühtsust Euroopa kodanikuühenduste, Euroopa teiste riikide esindajate ja kohalike inimeste, Kreeka poliitikutega, Ateena linnapeaga. Rongkäik algas Kreeka parlamendihoone juurest ja kulges Akropolini.

 

Kreeka parlamendis on esindatud rassistlik, immigrantidevastane ja neonatsistlik partei Kuldne Koidik, kelle toetajaskond on viimasel ajal kasvanud. Kuid kasvanud on ka rahvusvaheline surve Kreekale, et võideldaks nende nähtuste vastu üheskoos nii Kreekas kui ka teistes Euroopa riikides. Ungaris on äärmuslik liikumine saavutanud võrreldava tähelepanu, seega oleme Euroopas olukorras, kus majandus- ja sotsiaalkriis toetavad äärmuslikke ja vaenu õhutavaid ideid.

 

Sõnades on Kreeka poliitikud Kuldse Koidiku suhtes kriitilised, kuid tegelik käitumine ei kinnita alati nende sõnu. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Kreeka delegatsiooni kuulusid ka Kuldse Koidiku esindajad, millel on kahjuks topeltmoraali tunnused.

 

Mida rääkisid inimesed olukorrast Kreekas? Kreeklased olid seisukohal, et majanduskriisi kõige otsesemad süüdlased on pangad ning immigrandid on raskeks koormaks. Immigrandid, kellest paljud on Kreekas sündinud ja terve elu elanud, on olukorras, kus igapäevane elu ja töö on täis ohtusid. Üks Aafrika päritolu noor ema rääkis, et tal on pidev hirm oma abikaasa pärast, mis sunnib teda igal hetkel toru haarama, et küsida, kas kõik on ikka korras, ning hirm oma koolis ja lasteaias käivate laste pärast.

 

Majanduskriisiga kaasneb äride sulgemine ja sissetulekute oluline vähendamine. Mitmesuguste probleemide ja raskuste koosmõjus otsitakse koostöös riigi, kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võimalikke lahendusi, et saavutada rahumeelseid kokkuleppeid nii Kreekas kui ka teistes Euroopa riikides. Mil määral oleme Eestis solidaarsed Kreeka inimestega, kes vajavad abi ja tuge just praegu?

 

Immigrantide organisatsioonid on toonud esile asjaolu, et Kreeka politseid ei saa usaldada, sest ta teeb koostööd Kuldse Koidikuga ja on reaalne oht, et satutakse kättemaksu ja rünnakute ohvriks. On avalik saladus, et immigrant saab politseile kaebuse või avalduse esitada vaid siis, kui on maksnud 150 eurot. Asjakohane teave on olemas ka Ateena linnavalitsuses, kuid siiani pole veel lõplikke lahendusi. Praeguseks on Kreekas loodud küll 70 rassismivastast politseiüksust ja rassismivastaste kuritegudega tegeleb eraldi prokurör, kuid millised on tulemused, seda näitab aeg. Oluline on see, et elu Kreekas ei muutuks eluohtlikuks.

 

Oma muret Kreekas valitseva rassismi pärast on väljendanud mitmed.

 

Demokraatia või barbaarsus? Nii püstitas kirjas Angela Merkelile oma küsimuse EGAMi president Benjamin Abtan. Ta meenutab, et sel aastal möödub 80 aastat sellest, kui Adolf Hitler Saksamaal võimule tuli. Seega on Saksamaal eriline roll Euroopas: riigi enda ajalugu on teinud selle demokraatia säilimise suhtes valvsaks, ja seda saab kasutada, et hoida ära neonatsismi levikut Kreekas. Benjamin Abtan viitas rassismi, antisemitismi ja parem­äärmusluse tunnustele mitmes Euroopa riigis, kuigi tegelikult vajab Euroopa liikumisi võrdõiguslikkuse, demokraatia ja euroopalikkuse kaitseks.

 

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Nilz Muiž­nieks soovitab Kreeka valitsusel rassismivastaste abinõudena kombineeritud algatusi, tuues näiteks Ateena Migrantide Integratsiooni Nõukogu, mis on aluseks poliitiliseks kaasamiseks ja integratsiooniks kõigile sisserännanutele, noortele ja vanadele. Muižnieks rõhutab riiklike inimõiguste institutsioonide olulist rolli, vabaühenduste ja teiste struktuuride toetust, pidevaid inimõiguste koolitusi õiguskaitseorganitele, kohtunikele, prokuröridele ja monitooringuvajadust vaenu õhutamisega võitlemiseks.

 

Asjakohane on meenutada Eesti ja teiste endiste sotsialismimaade pingutusi, et teadvustada totalitaarsete režiimide tehtud kuritegusid ja hoiatada, et neonatsismi ja rassismi ilmingute propageerimine Euroopas ei saa viia heade tagajärgedeni. See, et Eesti on Euroopa Liidu õigusruumis, tähendab nii kohustusi kui ka võimalusi.

 

Kui me eeldame, et teised riigid on solidaarsed meiega, kui me seda vajame, on meil vaja ka ise näidata üles solidaarsust teistega. Praegu teeb Eesti jõupingutusi Euroopa Nõukogu raamotsuse ülevõtmiseks, mis käsitleb võimalusi võidelda kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu.

 

Eesti seadused vaatavad rassismi ja ksenofoobiat vaenu õhutamise kontekstis, et pakkuda õiguslikku kaitset nii üksikisikutele kui ka isikute rühmadele, kes seda vajavad.

 

Rassism ja ksenofoobia rikuvad otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud ja mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. Samasugused põhimõtted kehtivad nii Eestile kui ka Kreekale.

 

Vt: http://arvamus.postimees.ee/1139088/merle-haruoja-rassism-kreekas-rikub-pohimotteid-millele-euroopa-liit-on-rajatud/