Märts on rahvusvaheline naiste õiguste kuu. 4. märtsist kuni 30. aprillini toimub Tallinnas rida sündmusi, mille fookuses on naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus.

Inimõiguste Instituut näitab kuu raames Kõrgõzstani eepililist ajaloofilmi “MÄGEDE KUNINGANNA” (“Kurmanjan Datka”). Tegemist on Kõrgõzstani ajaloo kalleima filmiproduktsiooniga, mis ei jää sugugi alla Hollywoodi eepilistele ajaloofilmidele.

Film linastub 6. märtsil kell 19:00 kinos Artis

2014. aastal valminud suurejooneline linateos räägib kirgiisi naisest Kurmanjanist, kellest sai pärast abikaasa surma hõimujuht ning kelle eestvedamisel võideldi Vene impeeriumi sissetungi vastu 19. sajandil. Tegemist oli erakordse naisega, kes seisis isiklikus elus vastu sunnitud abielule ja traditsioonilistele soorollidele, tuues sellega küll häbi oma perekonnale, kuid kelle juhtimisel ühendati killustatud kirgiisi hõimud. Heade diplomaatiliste oskustega Kurmanjan saavutas oma hõimupiirkonnale eritingimused impeeriumi äärealal. Kurmanjan on kirgiisi rahva kangelanna, kellele on püstitatud mälestusmärke ja kelle leiab ka Kõrgõzstani 50-somi rahatähelt. Lisaks Kurmanjani loole näeme filmis ka imelisi vaateid Kesk-Aasia mäestikele ja loodusele.

Kõrgõzstan esitas filmi parima võõrkeelse Oscari nominendiks, see esilinastus Montreali filmifestivalil. Ameerika Ühendriikide esilinastusel Los Angeleses tutvustas Oscari nominent ja Kuldgloobuse laureaat, näitleja Sharon Stone, filmi järgmiselt: “See on imeliselt hästi tehtud film. See on eepiline linateos. Ja see on tõestisündinud lugu. Selle teose kiitmiseks ei ole olemas piisavalt sõnu.” Sharoniga nõustuvad ka Internet Movie Database (IMDB) kasutajad, kes on hinnanud teost kõrgete 8,6 palliga 10st.

Film on kirgiisi keeles ja seda näitame eesti ja inglise keelsete subtiitritega.

 

Sissepääs on kõigile tasuta.

Vaata ürituse infot lähemalt ka Facebookist: https://www.facebook.com/events/1061778020595326/

 

NAISTE ÕIGUSTE KUU SÜNDMUSED

Naiste õigustele pühendatud üritustesari #naistEST kutsub 4. märtsist kuni 30. aprillini osa saama temaatilistest näitustest, filmiprogrammidest ja aruteluõhtutest.

Okupatsioonide muuseumis on 8. märtsist kuni 30. aprillini avatud kolm erinevat näitust, mis käsitlevad feminismi ajalugu Eestis ning sama nähtust Põhjamaades ja Prantsusmaal eri nurkade alt.

Näha saab prantsuse fotograafi ja feministi Nicole Miqueli kolmest fotoseeriast koosnevat näitust “Cherchez la femme”, eesti ajaloolase Evelin Tamme koostatud näitust Eesti naiste õiguste eest võitlejast, 20. sajandi suurkujust Marie Reisikust “Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130” ja Rootsi suursaatkonna poolt toodud näitust feministliku välispoliitika teerajajatest “Naised Rootsi diplomaatias alates 1632 kuni tänapäevani”. Avamine 8. märtsil kell 17.00 Okupatsioonide muuseumis.

Sealsamas linastuvad 16. märtsist kuni 30. aprillini ka dokumentaalfilmid Põhjamaadest ja Prantsusmaalt  ning toimuvad aruteluõhtud. Dokumentaalfilmide programm on tasuta.

Kinos Artis näidatakse 4. – 7. märtsini Põhjamaade soolist võrdõiguslikkust käsitlevast lühifilmist ning neljast temaatilisest mängufilmist koosnevat programmi: “Violette”, “Ilus aastaaeg”, “Mägede kuninganna” ja “Mis saab edasi?”.  Filmiprogramm on tasuta.

Naiste õiguste kuu #naistEST raames tõstatab küsimusi kirjutamata reeglite kohta ühiskonnas. Näituste, filmiprogrammide ja arutelude eesmärk on ärgitada märkama ja mõtestama suhtumis- ja käitumismalle, mis takistavad naiste õiguste realiseerimist.

Sooline võrdõiguslikkus tähendab võrdseid õigusi ja võimalusi kõikides valdkondades – poliitikas, majanduses, igapäevaelus, see on inimõigus ja puudutab mõlemaid sugupooli. Feminism tõstatab küsimusi naiste ja meeste ebavõrdsuse kohta ühiskonnas ja seab kahtluse alla loodud ja kinnistunud normid.

Feministlikul liikumisel ja võitlusel soolise võrdõiguslikkuse eest on eesmärkide saavutamiseks veel pikk tee minna. Seda, kuivõrd oluline on tekitada diskussioon ebavõrdsuse teemal ja luua selle läbi teineteist austav tulevik, saab märgata meist igaüks.

#naistEST saab teoks Okupatsioonide muuseumi, Prantsuse Instituudi Eestis, Feministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse  ja Inimõiguste Instituudi koostöös.