Õppeplaan Kompassi juurde

Soovituslik õppeplaan gümnaasiumile Euroopa Nõukogu Noorte inimõigushariduse käsiraamatu „Kompass“ juurde

Kersti Kivirüüt; MA (ajaloo – ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert

 

EESSÕNA

 

Käesolev õppeplaan on loodud inimõiguste hariduse alase käsiraamatu „Kompass“ juurde, aitamaks gümnaasiumiastmes tõhusamalt töötada õppekava üldosas kirjeldatud üldpädevuste ning sotsiaalvaldkonna ainealaste pädevuste omandamisel. Eriti on õppeplaan sobilik nendes gümnaasiumites, kus on loodud sotsiaalvaldkonna suund (sh. meedia). Õppeplaanis on pühendatud septembrist maini igale kalendrikuule vastav teema. Teemade juures on viited „Kompassi“ vastavasisulistele meetoditele ning riikliku õppekava eesmärkidele. Kuna „Kompass“ oma põhjalikkuses kirjeldab kvaliteetselt lahti kogu konkreetse meetodiga seotud õppeprotsessi (sh. ka hindamine), ei ole siinolevas õppeplaanis peale meetodile viitamise sellele rohkem tähelepanu pööratud. Teisest küljest ei ole õppeplaanis püstitatud iseseisvaid õpitulemuste eesmärke, vaid need on ühildatud lisaks konkreetsete „Kompassi“ õpieesmärkidele ka Gümnaasiumi riikliku õppekava õpitulemustega. Seetõttu on iga meetodisoovituse juurde on toodud õppekava  õpitulemuste kirjeldused, et sobitada tihedamalt „Kompassi“ kui inimõiguste hariduse alase tööriista sobitamist üldhariduse konteksti.

Struktuurselt on teemad jagatud:

  1. 1.GRÕK – Gümnaasiumi riikliku õppekava asjakohaste õpitulemuste ja õppesisu kirjeldus
  2. 2.MEETOD – teemale valitud asjakohaseim meetod (arvestades gümnaasiumiastme suurt õppekoormust, on antud õppeplaanis iga kuu kohta valitud üks mahukas meetod)
  3. 3.LISATEGEVUSED – soovituslikud lisategevused, mis toetavad „Kompassi“ meetodit ja riikliku õppekava õpieesmärge
  4. 4.AJARAAM – soovituslik ajaraam tegevuste läbiviimiseks nädalate kaupa

Põhikoolist gümnaasiumiastmesse tulnud noorel inimesel on eeldatavasti kujunenud välja põhimõttelised demokraatiat ja inimõigusi väärtustavad hoiakud. Ka sotsiaalainevaldkondlikult on õpilasel eeldatavasti olemas oskus hinnata ühiskonnas toimuvate protsesside põhjusi ja tagajärgi; ta teadvustab kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui nendega ei kaasne inimõiguste rikkumist; õpilane teab ja austab inimõigusi. Seega gümnaasiumiastme tegevused on enam süvitsiminevad võrreldes põhikooli õppeplaaniga. Meetodite raskusastmeks on eranditult „3“ ja „4“, mis märgistavad „Kompassis“ keerulisemaid ülesandeid.

Väga soovitav on gümnaasiumiastmes valida õppeplaani teostamiseks koordinaator. See võiks olla õpetaja juhendamisel ka mõni liidriomadustega gümnasist ise. Info sujuvaks edasiandmiseks võib kasutada listi, e-kooli vms analoogsete rakenduste abi (sh. temaatiline foorum). Väga sümpaatne visuaalne lahendus oleks ka inimõiguste hariduse tegevustele pühendatud kooli seinaleht, kus lisaks operatiivsele ilmuvale infole oleks võimalus ka õpilastel interaktiivne panus anda (nt. küsimuste-vastuste postkast vms.)

„Kompassi“ meetodite valik on väga rikkalik ning käesolevas õppeplaani on valitud siinkirjutaja hinnangul teemagrupiga sobivaimad meetodid. Samuti on ka teemade valik „Kompassis“ tunduvalt laiem, kui seda ühe kooliaasta jooksul jõuab ära kasutada. „Kompass“ on igihaljas inimõiguste alase hariduse käsiraamat, mis võiks olla iga kooli raamaturiiulil aktiivseks kasutamiseks.

Käesolevas õppeplaanis on „Kompassi“ kakskümmend teemat refereeritud alljärgnevatesse gruppidesse:

SEPTEMBER – Demokraatlik ühiskond, noorte osalus

OKTOOBER – Tervis ja sport; puuded ja puudehalvustamine

NOVEMBER – sotsiaalne sugu

DETSEMBER – Religioon ja usk; ränne

JAANUAR – Rahu ja vägivald; mälestamine

VEEBRUAR –  Diskrimineerimine ja sallimatus

MÄRTS – Meedia ja kultuur

APRILL –  Vaesus ja tööelu; sooline võrdõiguslikkus

MAI – Keskkond ja globaliseerumine

 

Analoogselt on teemad grupeeritud ka põhikooli õppeplaanis.  Koolid, mis tegutsevad põhikooli- ja gümnaasiumiastmega ühes asutuses, saavad seega kahte õppeplaani isekeskis kombineerida. Samuti on soovitav sel juhul kasutada aktiivselt gümnaasiumiõpilasi põhikooliastme tegevuste läbiviimise juures.

Teemade maht on erineva kaaluga. Tööplaani üldmahus on arvestatud gümnaasiumiastme suure õpikoormusega.

Enne õppeplaani rakendamist tasub kindlasti aega võtta ka „Kompassis“ kirjeldatud pedagoogilistele juhistele, teoreetilisele taustale. Samuti tutvuda „Kompassi“ struktuuri ja märgistusega, mille abil on võimalik ka käesoleva õppeplaani väliselt võtta kasutusele erinevate sotsiaalvaldkonna teemade käsitlemisel just kõige sobivam meetod.

Gümnaasiumid on väga erinevad alates õpilaste arvust kuni kursuste läbiviimise korralduselt. Suuremates koolides võib õppeplaani läbi viia näiteks ainult kümnenda klassi õppuritele ja teha seda igal aastal, väiksemates koolides võib kaasata terve gümnaasiumiastme ja viia läbi õppeplaani üle aasta.

Suur tänu Eesti Inimõiguste Instituudi meeskonnale, kelle initsiatiivil ja koordineerimisel on „Kompass“  eesti keeles suurepärases tõlkes avaldatud. Siinses õppeplaanis on erinevas kontekstis viiteid ka teistele organisatsioonidele, kes on palju panustanud inimõiguste alase hariduse edendamisele. Väga kvaliteetset ja tänuväärset tööd just maailmahariduse vallas on ära teinud MTÜ Mondo, kelle kodulehel  http://mondo.org.ee/ on samuti leitav palju asjalikku inimõiguste hariduse alast materjali. Suur tänu ka MTÜ Mondo meeskonnale selle tehtud töö eest. Siinses õppeplaanis kasutame ära MTÜ Mondo dokumentaalfilmide kataloogide viiteid. MTÜ Mondo dokumentaalfilme saab laenutada siit: http://filmikogu.maailmakool.ee/ ; kataloog ise asub sellel aadressil: http://issuu.com/vaatajamuuda/docs/dfk_kataloog_web  Filmi tellimise võimalused on ka õppeplaani juurde viidatud linkides

 

 

TEEMADE KÄSITLEMINE KUUDE LÕIKES

 

SEPTEMBER – Demokraatlik ühiskond, noorte osalus

GRÕK: Demokraatliku ühiskonna ning inimõiguste väärtustamine on gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nii üld- kui ka ainealase pädevusena. Tegemist on fundamentaalse väärtusega, mistõttu peab kõnealuse pädevuse omandamist toetama kogu koolikultuur.

Ühiskonnaõpetuse I kursuse ainekavas „Ühiskonna areng ja demokraatia“ on õpitulemustena kirjeldatud muuhulgas:  „tunneb demokraatia põhimõtteid ning vorme, analüüsib ja väärtustab demokraatia võimalusi (sh. kodanikuaktiivsust) ning hindab ohte“;

Üheks kõnekamaks kriteeriumiks demokraatliku koolikultuuri hindamisel on toimiv õpilasesindus. Nii õpilasesinduses osalemine kui ka õpilasesinduse demokraatlik valimisprotsess annab võimaluse kogeda demokraatliku osaluse mudelit. Käesoleva õppeplaani lõikes ongi kogu september pühendatud õpilasesinduse kokkukutsumisele ja selle töö käivitamisele „Kompassi“ meetodi abiga.

Õpilasesinduse tööd reguleerib Põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse § 60. Enne tegevuste algatamist on õppeplaani koordinaatoril soovitav üle kontrollida kooli dokumentatsioon õpilasesinduse käivitamise kontekstis (nt. kas on juba olemas koolil õpilasesinduse põhimäärus)

MEETOD: 1. „Hääletada või mitte hääletada“ (lk. 306)

Selle meetodi võiks jagada mitme päeva peale ja siduda konkreetselt õpilasesinduse valimistega. 1. päeval nädala alguses viiakse läbi meetodi 1. osa ja algatatakse 2. osa. 2. osa viiakse läbi kogu kooli õpilaskonna seas ning selleks antakse aega 2- 3 päeva. Nädala lõpus viiakse läbi meetodi tulemuste analüüs ehk 3. osa.

2. „Et kõigi hääl oleks kuulda“ (lk. 207)

3. „Sidemete loomine“ (lk. 223)

 

LISATEGEVUSED:

  1. 1.Kui koolil puudub õpilasesinduse põhimäärus, siis esimese tegevusena võiks korraldada ümarlaua (suuremates koolides mitu ümarlauda) põhimääruse sisu väljatöötamiseks. Selle tehniline ettevalmistus peab koordineerija poolt algama juba augustis.
  2. 2.Õpilasesinduse kandidaatide ülesseadmine
  3. 3.Valimisteemaline väitlus. Erinevate väitlustehnikate osas saab lähemat infot Eesti Väitlusseltsi kodulehelt www.debate.ee . Vajadusel korraldada Väitlusseltsi abil koolis väitluskoolitus ja näidisväitlus
  4. 4.Õpilasesinduse valimised (võiks jaotada kolme päeva peale)
  5. 5.MTÜ Mondo maailmalkooli filmid:
  1. a)„Burma VJ“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/84 
  2. b)„Valge terror“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/146 

 

AJAKAVA:

  1. 1.nädal vajadusel õpilasesinduse põhimääruse koostamise ümarlaud või mitu
  1. 1.– 2. nädal õpilasesinduse kandidaatide ülesseadmine
  2. 2.nädal meetodi  „Hääletada või mitte hääletada“ läbiviimine
  3. 3.nädal vajadusel asjaosalistele väitluskoolitus

3. nädal avalik valimisteemaline väitlus

4. nädal õpilasesinduse valimiste läbiviimine

 

OKTOOBER – Tervis ja sport; puuded ja puudehalvustamine

GRÕK: Eesti haridussüsteem tugineb kaasava hariduse põhimõttele – see tähendab, et meie haridusasutused peavad tagama kvaliteetse hariduse igale õppurile hoolimata tema individuaalsest eripärast. Seal hulgas loomulikult ka tuleb tulla toime õppuri tervislikust puudest tingitud erivajadusega.  Ainevaldkonna „Kehaline kasvatuse“ kaudu antav kehakultuuripädevus sisaldab nii tervislike eluviiside väärtustamist kui ka iseenda tervislike võimete taseme adekvaatset hindamist. Loomulikult peab gümnaasiumilõpetaja olema teadlik erinevatest kehalise aktiivsuse harrastamise võimalustest.

Kodanikuna peab kõrget sotsiaalset- ja kodanikupädevust omav gümnaasiumilõpetaja suutma teha koostööd väga erinevate individuaalsete eripäradega inimestega, sh. ka puuetega kaaskodanikega. Olles ise tervisliku puudega isik, peab gümnaasiumilõpetaja olema teadlik enda inim- ja kodanikuõigustest.

MEETOD: „Tahan töötada!“ (lk. 193)

„Redelil“ (lk. 236) Kõnealune meetod on temaatiliselt sobivam küll septembri teemale (kus võib loomulikult ka seda rakendada), ent siin valdkonnas sobib seda läbi viia testimaks, kas kõik osalejad tunnevad end koolielus kaasatuna, hoolimata nende individuaalsetest eripäradest.

LISATEGEVUSED: 

  1. 1.Õpilasesinduse abiga vaadata kriitilise pilguga üle koolikeskkond – kas see võimaldab ligipääsu ruumidele ratastoolis õpilastele.
  2. 2.Korraldada kaasav ja tervislik ülekooliline tervisespordi üritus: matkamäng, liikumisvõistlus (sammulugejatega) vms.

AJAKAVA:

  1. 1.nädal „Kompassi“ meetodi läbiviimine; koolikeskkonna kriitiline analüüs
  2. 2.– 3. nädal kaasava tervisespordiürituse läbiviimine

 

NOVEMBER – sotsiaalne sugu

GRÕK: Seksuaalõiguste teadlikkuse alase tõstmise vastutus on gümnaasiumis (nii nagu ka põhikoolis) jällegi sotsiaalainete valdkonnal. Gümnaasiumi lõpuks peab õpilane mõistma püsisuhte olemust ning seostama seda seksuaalsuse ja armastusega. Inimeseõpetuse kursuse „Perekonnaõpetus“ tulemusel peab gümnaasiumilõpetaja muuhulgas „mõistma, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud väärtustele ja traditsioonidele“ ja mõistab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi“

MEETOD: 1. „Räägime seksist“  (lk. 211) Seda meetodit tehakse läbi väikestes rühmades, mis eeldab eelnevalt hoolikat tunniplaanilist läbimõtlemist ja kavandamist; eriti ruumide osas. Kuna meetodi jaoks on planeeritud kõigest tund, on võimalik meetodit erinevatel aegadel erinevatele gruppidele läbi viia.

  1. 2.„Peresisesed asjad“ (lk. 144) Ka seda delikaatse sisuga meetodit tuleb läbi viia väikestes gruppides
  2. 3.„Elektrijaam“ (lk. 251) Kuigi selle meetod on suunatud inimõiguste teadvustamisele laiemalt, on seda väga tõhus kasutada just sotsiaalse soo teema käsitlemisel. Ka seda meetodit tuleb teha läbi väikestes gruppides.

 

LISATEGEVUSED:

  1. 1.Iseseisev grupitöö õpilastele: otsida meediast (kokkulepitud ajavahemikus) vihakõne  ja väärarusaamade näiteid seksuaalvähemuste aadressil. Teha analüüs enimlevinud stereotüüpidest seksuaalvähemuste suhtes Eesti meedias.
  2. 2.MTÜ Mondo maailmakooli filmid:
  1. a) „854“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/51 
  2. b)„Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/74
  3. c)„Iga hea abielu algab pisaratega“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/78 

AJAKAVA:

  1. 1.– 4. nädal grupitöö
  2. 2.– 3. nädal „Kompassi“ meetodi läbiviimine

 

DETSEMBER – Religioon ja usk; ränne

GRÕK: Õppekava üldosas kirjeldatud kultuuri- ja väärtuspädevuse ning sotsiaal- ja kodanikupädevuse eesmärgid taotlevad õpilases erinevate religioonide ja kultuuride suhtes austavate hoiakute kujundamist.

Ajalooõpetuses käsitletakse maailmas enamlevinud religioonide kujunemislugusid, millest saadavaid ajalooalaseid teadmisi aitavad „Kompassi“ meetodid paigutada tänapäeva konteksti.

Loomulikult koolides, kus on valikainena „Usundiõpetus“, on  võimalik maailma religioosset kirevust käsitledes minna palju rohkem süvitsi.

Geograafia I kursuse „Rahvastik ja majandus“ õpitulemuste hulgas on ka, et kursuse lõpus õpilane „teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega“ ja „analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele“

MEETOD: 1. „Usklikud“ (lk. 105)

2.„Kas ma võin siseneda“ (lk. 115) Seda meetodit on soovitav mängida läbi võõrkeeleoskust appi võttes. Kui koolis on vahetusõpilasi, siis oleks eriti tõhus kasutada ära nende emakeelt. Pagulasrände üheks levinuks väljakutseks on keelebarjäär.

3. „Chahal vs. Ühendkuningriik“ (lk. 120)

LISATEGEVUSED:

  1. 1.Religioonide mess. Et tutvustada erinevaid maailmareligioone, võib teha koolis messilaadse ürituse. Õpilasgrupid valmistavad ette „messiboksid“ kus tutvustatakse erinevaid religioone. Esitletavad religioonid võib välja jagada loosiga.
  2. 2.Tutvuda iseseisvalt, eelnevalt jagatud teemade kaupa, Eesti Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse kodulehega http://www.hoolekandeteenused.ee/vk/pages/est/avaleht.php ning teha hiljem sellest tutvustus klassikaaslastele
  3. 3.MTÜ Mondo maailmakooli filmid:
  1. a)„Benjamin ja tema vend“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/70 
  2. b)„Bristoli rattaprojekt“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/80 

AJAKAVA:

  1. 1.nädal „Kompassi“ meetodi läbiviimine; Eesti varjupaigapraktikaga tutvumine EVM kodulehe abil

3.nädal – religioonide messi läbiviimine

 

JAANUAR – Rahu ja vägivald; mälestamine

GRÕK:  Ajaloo VI kursuseLähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“  „Inimsusevastaste kuritegude“ alateema õpitulemused eeldavad, et õpilane esiteks selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku; teiseks mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust ja kolmandaks seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG. 

MEETOD: 1. „Dosta!“ (lk. 151) Oluline on, et see meetod viiakse läbi teema läbimise alguses,  kohe  pärast talvevaheaega. Teatav infotausta puudulikkus on selle meetodi läbiviimisel kasuks – teisisõnu, meetod õnnestub paremini kui osalejate teadlikkus romade Holokaustist on võrdlemisi vähene. Tasub tõmmata ka paralleele tänapäevaga ja erinevate sotsiaalsete gruppidega (vähemusrahvad; seksuaalvähemused)

2.„Kui palju raha me vajame?“ (lk. 189) Seda meetodit tuleb läbi viia väikestes gruppides. Kuna meetod keskendub väga leidlikult riigitasandi väärtushinnangute ümberorienteerimises, siis on seda väga hea kõrvutada mälestuste käsitlemise tegevuse kõrvale.  Mõistmaks, kuidas riigitasandi otsused võivad mõjutada inimeste eraelu.

3. „Ajajooned“ (lk. 302)

LISATEGEVUSED:  

  1. 1.Memoriaalpaiga või inimõiguste rikkumist kajastava muuseumi külastamine (Klooga memoriaal; Tartu KGB muuseum; Okupatsioonide muuseum; mõni lokaalselt tähenduslik paik jne.). Külastuse elementide seas võiks kindlasti olla (sõltuvalt kohast) küünalde asetus; kui ilm võimaldab, siis paar õpilaspoolset lühiettekannet; muuseumikülastuse puhul oleks soovitav tellida mõni programm, mida muuseum pakub.
  2. 2.Mälestuspäeva läbiviimine koolis 27. jaanuari paiku, mille üheks elemendiks oleksid draamavormis lavastatud mälestused. Holokausti teemalisi mälestusi saab Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õppematerjalist: http://www.humanrightsestonia.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf ; nõukogude okupatsioonivõimude poolt küüditatute lugusid saab näiteks siit: http://www.siberilood.ee/konkurss-2011  Sel juhul tasuks mälestusstekstid gruppidele lavastamiseks anda ülesandena kätte juba sügisel
  3. 3.MTÜ Mondo maailmakooli filmid:
  1. a)„Birma salajane sõda“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/85 

 

AJAKAVA: 

2. nädal „Kompassi“ meetodi läbiviimine; mälestuspäeva läbiviimise kommunikeerimine (kuulutuse tegemine kooli seinale jms.)

3.-4. nädal memoriaalpaiga või muuseumi külastamine

4. nädal Holokausti mälestuspäeva läbiviimine koolis

 

VEEBRUAR –  Diskrimineerimine ja sallimatus

GRÕK: Kui põhikooliastmes on diskrimineerimise ja sallimatuse teemat oluline käsitleda lokaalses võtmes,  eriti koolivägivalla ilmingute ennetamiseks ja tõkestamiseks, siis gümnaasiumiastmes tuleb see teema fookusesse globaalses dimensioonis.

Ühiskonnaõpetuse I kursuse „Ühiskonna areng ja demokraatia“ üheks õppetulemuseks on:  „Iseloomustab nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsib sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi, kirjeldab sellest tulenevaid ohte ning on valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama“. Ehk siis olgu tegemist (näitena) kas ületarbimise või epideemiatega, peab gümnaasiumiharidusega eestlane mõistma nende probleemide tausta, omama infot lokaalsete ja rahvusvaheliste tugivõrgustike kohta ning teadma kodanikuna võimalusi konstruktiivseks sekkumiseks.  Eelkõige aga omama vastutustundlikku hoiakut kodanikuna sekkuda ühiskonna valupunktide lahendamisel.

 

MEETOD:  1. „Ravimite kättesaadavus“ (lk. 87)

Meetod aitab konkreetse kohtujuhtumi kaudu avardada teadvust ühe konkreetse globaalse ühiskonnaprobleemi teemal (AIDS ja vaesus)

Selle kolme tunni ja kümne minuti pikkuse meetodi läbiviimiseks läheb aktiivselt vaja 16 – 40 noort. Suuremate gümnaasiumite puhul võib kasutada ka foorumteatri põhimõtet: õpilased, kel aktiivset rolli ei ole, on vaatlejad ja annavad pärast meetodi läbiviimist tagasisidet. Sel juhul tuleb planeerida meetodi läbiviimiseks rohkem aega.

2.“Rassismile reageerimine“ (lk. 254). Seda meetodit tuleb läbi viia väikestes gruppides, mis eeldab head ruumi – ja tunniplaani planeerimist. Ent meetod võimaldab samuti foorumteatri põhimõtte kasutamist.

 

  1. 4.„Vägivald minu elus“ (lk. 317)

 

LISATEGEVUSED: 

  1. 1.Gruppides iseseisev kodune töö koguda infot rahvusvaheliste organisatsioonide kohta ja seda infot eksponeerida plakatitena. Soovituslik organisatsioonide valik: ÜRO, WHO, UNICEF, Amnesty International, UNHCR, OSCE, UNDP,  Punane Rist, Piirideta Arstid .Plakatite näitus võib jääda kooli seintele nähtavale  õppeaasta lõpuni.

 

  1. 2.Korraldada kas otsene või Skype foorumkohtumine eksperdiga, kes Eestis tegeleb analoogse temaatikaga (SA Terve Eesti; Tervise Arengu Instituut; Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Aidsi ennetuskeskus)

 

  1. 3.Töötada välja ja viia läbi koolis küsitlus AIDSi teadlikkuse osas (kas teatakse kuidas HI viirus nakkab, mis sümptomeid nakkus põhjustab, kuidas nakkust ennetada, kustkohast saab nõu ja abi jms.)

 

  1. 4.Sõbrapäeva ürituse tähistamisel võib anda sellele globaalse mõõtme. Näiteks korraldada koostöös MTÜ Mondoga (sealt saab asjakohast infot ning kontakte) heategevuslik kampaaniaüritus mõne arengumaa algatuse toetamiseks (variante on mitmeid – tualettruum Afganistani kooli; õmblustarvikud Keenia naistele jne.)

 

  1. 5.MTÜ Mondo maailmakooli filmid:

 

  1. a)„Umoja, küla, kuhu mehi ei lubata“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/150 

 

 

AJAKAVA:

  1. 1.– 2. nädal – plakatite koostamise töögruppide moodustamine, plakatite tegemine
  2. 2.nädal – globaalse dimensiooniga sõbrapäeva üritus

2  või 3  nädal – „Kompassi“ meetodi läbiviimine

Sobival ajal kuu jooksul kohtumine eksperdiga

 

 

MÄRTS – Meedia ja kultuur

GRÕK: Gümnaasiumilõpetajalt eeldatakse kõrgetasemelist meediakirjaoskust. Ta peab suutma kriitiliselt analüüsima meediatekste, mõistma huvigruppe nende taga ning tagama meediaväljas enda turvalisuse. Meediapädevust taotletakse nii sotsiaalainete kui ka eesti keel ja kirjandus ainekavades. Eesti keele II kursuse „Meedia ja mõjutamine“ taotleb muuhulgas, et gümnaasiumiõpilane suudaks ära tunda meedias põhilisi mõjutamisvõtted, eristada fakti arvamusest ning suuta kriitiliselt analüüsida reklaami.

MEETOD: 1. „Minu elu pole kõigile vaatamiseks“ (lk. 232)

2.“Esilehekülg“ (lk. 181)

LISATEGEVUSED:

  1. 1.Grupitöö – analüüsida sotsiaalmeedia postitusi ja nende riskifaktoreid
  2. 2.Grupitöö – teha küberkiusamise vastane kampaaniavideo avalikuks levitamiseks (võib anda ka valida õpilastele, kas teha analüüs või video)

AJAKAVA:

  1. 1.nädal – „Kompassi“ meetodi läbiviimine
  1. 1.– 4. nädal küberkiusamise vastase kampaaniavideo tegemine
  1. 1.– 4. nädal sotsiaalmeedia teemalise analüüsi läbiviimine

APRILL – Vaesus ja tööelu; sooline võrdõiguslikkus

GRÕK: Üldosas kirjeldatud enesemääratluspädevus eeldab gümnaasiumilõpetajalt oskust planeerida karjääri. See eeldab tööturu eriaspektide väga head tundmist.

Mis puudutab soolist võrdõiguslikkust, siis sellest fundamentaalsest põhimõttest lähtuvalt tuleb korraldada kogu koolielu. Ent kahtlemata tuleb õpilastes kujundada soolist võrdõiguslikkust austavaid hoiakuid eeskätt just sotsiaalainete valdkonna kaudu.  

MEETOD: 1. „Me jälgime teid“ (lk. 110) Kuna seda meetodit tuleb läbi viia väikestes gruppides, tuleb eelnevalt mõelda ruumiplaneerimise peale.

  1. 2.„Rüselus rikkuse ja võimu pärast“ (lk. 263)
  2. 3.„Kahe linna lugu“ (lk. 286) Tegemist on lauamänguga, ruumiplaneerimisel seda arvestada.
  3. 4.„Kohtumine ametiühinguga“ (lk. 312)

 

LISATEGEVUSED:

  1. 1.Korraldada koolis kasutatud riiete ja asjade kogumise kampaania koostöös piirkonna hoolekandeasutus(t)ega
  2. 2.Individuaalne või grupitöö ülesanne: uurida kauplustest, millistel toodetel on „Õiglase kaubanduse“ märk
  3. 3.Individuaalne või grupitöö ülesanne: uurida tänavapildis ühe päeva jooksul elukutsete soolist jaotust.
  4. 4.MTÜ Mondo maailmakooli filmid:
  1. a)„Island: tulevikulootus“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/92 
  2. b)„Naiste revolutsioon Jeemenis“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/195 

AJAKAVA:

  1. 1.– 2. nädal – temaatilise info kogumine tänaval ja sellest kokkuvõtte tegemine

1.nädal „Kompassi“ meetodi läbiviimine

1. – 4. nädal kasutatud riiete ja asjade kogumise kampaania läbiviimine

MAI – Keskkond ja globaliseerumine

GRÕK: Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ainealase pädevuse üks põhinõuetest on, et õpilane peab suutma toetama oma käitumisega looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut. Keskkonnateadlikkuse alaste pädevuste saavutamist taotletakse ka loodusainete valdkonnas, kus gümnaasiumi lõpuks õpilane: „määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti“.

MEETOD: 1. „Nimetissõrmed ja pöidlad“ (lk. 173) Tegemist on võrdlemisi lühikeseajalise meetodiga (60 min) , osalejate arv on piiramatu. Kui ilm ja kooliümbrus võimaldab, oleks soovitav läbi viia see meetod läbi õues. Selle meetodi puhul on väga oluline, et teema seotakse otseselt keskkonnaalaste probleemidega; eriti et aidata mõista õpilastel mõista keskkonnaalaste globaalprobleemide mõju.

  1. 5.„Makah´hõimu vaalapüük“ (lk. 215) Ka seda meetodit võiks võimalusel läbi viia välitingimustes ja mõjususe suurendamisele pöörata tähelepanu ka teatraalsetele rekvisiitidele.

LISATEGEVUS:

  1. 1.Organiseeritud osavõtt „Teeme ära!“ kampaaniast. Pärast „Teeme ära!“ üritust võiks koolis olla järeltegevus: fotonäitus, temaatiline seminar, näitus kummalistest äravisatud esemetest  vms.
  2. 2.MTÜ Mondo maailmakooli filmid
  1. a)„A Place Without People“  http://filmikogu.maailmakool.ee/node/25 
  2. b)„Anna rohelist“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/15 
  3. c)„Banana split“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/65 
  4. d)„Digitaalne prügimägi“ http://filmikogu.maailmakool.ee/node/94 

AJAKAVA:

  1. 1.nädal „Teeme ära“ kampaaniast osavõtt
  2. 2.nädal – järeltegevus „Teeme ära“ kampaaniale
  1. 2nädal – „Kompassi“ meetodi läbiviimine

 

 

KOKKUVÕTE

Inimõiguste hariduse aastase õppetegevuse tulemusel on õpilased saanud „Kompassi“ abiga programmi, mille kaudu on omandatud uut informatsiooni, arendatud oskusi ja eelkõige kujundatud väga olulisi inimõiguste alaseid pädevusi, mida on kirjeldatud nii Eesti riikliku õppekava üldosas kui ka ainelastes õpieesmärkide loendites.

Paralleelselt igakuistele tegevustele võib julgustada õpilasi koostama ka inimõiguste alast uurimistööd, et üleüldise tegevuse taustal ühte või teise teemasse süvitsi minna. Kui koolis on mitmeid õpilasi, kes on oma uurimistöö teema leidnud inimõiguste valdkonnast, siis oleks kena lõpuakord aastase tegevuse lõpuks korraldada uurimistöid tutvustav koolikonverents.

Edukat „Kompassi“ kasutamist!

 

 

Tartu

2014