Näituse avas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes ütles, et ainult 70 aastat on möödas kirjeldatud sündmustest ja selle aja sisse on kahjuks mahtunud ka väga palju samalaadseid sündmusi. “Tuleb mõista, et senikaua kuni see sünnib  kuskil mujal maailmas, on võimalik, et see sünnib ka Eestis. Eesti inimesed suudavad mõista omast kogemusest Anne Franki lugu. Režiim oli küll teine, aga mõttelaad ja meetodid olid samad ja kindlasti on kõigil kedagi vanemate ja hõimlaste seas, keda see puudutas.”


Hollandi suursaadik Jos Schellaars peab väga oluliseks, et Anne Franki  lugu ei ole unustatud ning et seda tutvustatakse ka Eestis. “See on osa Hollandi ajaloost, mis omakorda on osake Euroopa ajaloost, seega on see osa ka Eesti ajaloost. Kaks päeva tagasi oli küüditamise aastapäev ning see on Eesti lugu. Me peame õppima üksteise lugudest ning neid meeles pidama, ükskõik kui kurvad need ka poleks, et osata ja soovida vältida neid vigu tulevikus.”

 
Inimõiguste Instituudi esindaja Vootele Hansen lisas, et näitusel kajastatud lugu tuletab meile jälle meelde, kuidas lõppeb mõne idee inimesest tähtsamaks pidamine. Katse rakendada taolisi õpetusi tegelikuses toob kaasa vägivalla ja kurjuse, sest inimene muudetakse vahendiks.

 

Anne Franki rändnäitus on haridusprojekt, mis on suunatud eelkõige noortele, kes saavad süvendada oma teadmisi holokausti ja Teise maailmasõja kohta. Pärast avamist Nõmme Gümnaasiumis liigub näitus edasi Eestimaa teistesse koolidesse.

 
Eesti Juudi Muuseumi direktor Jusef Luvistsuk sõnas, et näitus on väga liigutav ning suurepärane ja tänas omalt poolt suursaadikut, ministrit, Nõmme Gümnaasiumi ning Inimõiguste Instituuti, kes näituse korraldas.
Eestimaa koolides on rändnäitus üleval keskmiselt kaks nädalat. Väljapaneku kaudu ja läbi Anne Franki loo saavad lapsed rohkem teadmisi Teise maailmasõja kohta ning õpetaja abiga arutleda inimõiguste teemadel: rassism, vähemuste tagakiusamine, poliitilised, kultuurilised ja etnilised erinevused. Samas annab see hea võimaluse vaadelda inimõiguste arengut alates 1945. aastast.

 
Anne Franki lugu kõnetab tänapäeva noori, kes mõistavad tänu sellele paremini omaenda vabadust ja inimõiguste olemust – koos sellega kaasnevate ideaalidega.
Näituse koordinaator on Anne Franki maja Hollandis ning seda on eksponeeritud paljudes maailma riikides: Austrias, Prantsusmaal, Soomes, Suurbritannias, Itaalias, Portugalis jm. Nüüd on sellest ekspositsioonist osasaamise võimalus ka Eestis – eestikeelne versioon valmis tänu koostööle haridus- ja teadusministeeriumiga. Näituse Eesti koordinaator on Inimõiguste Instituut.

 
Inimõiguste Instituut alustab Anne Franki näitusega koolidele mõeldud rändnäituste sarja. Sarja järgmine näitus kannab nime „Inimõigused Eestis nõukogude võimu all“ ja valmib koostöös Eesti Mälu Instituudiga.

 
Infot Anne Franki näituse ning selle tellimise kohta leiab meie kodulehelt : www.humanrightsestonia.ee/naitused/anne-frank

 

Lisainfo:    Elizabeth Kasa-Mälksoo: elizabeth.kasa-malksoo@humanrightsestonia.eeIMG_3125 IMG_3183 IMG_3194 IMG_3196