Inimõiguste Instituudi Videojutud, vol 2

10. detsember 2021

Paneel 1

Üksikisik vs ühiskonna huvid. Kumb on tähtsam?

Kõnelejad: Ülle Madise, Maris Lauri, Liisa Pakosta, Lauri Mälksoo

Moderaator: Neeme Raud

Inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi tagamise eeltingimus, leiab 92% Inimõiguste Instituudi küsitlusele vastanutest. Kuid mida selle all tegelikult mõeldakse?.

Esimese paneeli eesmärk ongi arutleda selle üle, kuidas mõtestatakse tänapäeva Eestis inimõigusi ning kumb on tähtsam: ühiskond või indiviid. Kuni Teise maailmasõjani lähtuti maailmas arusaamast, et inimõiguste sisu, eriti aga nende ulatuse määratlemine, on riigi pädevuses. Seda arusaama sundis revideerima rassi-, rahvus- ja poliitiliste rühmade ebainimlik jälitamine natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja kommunistlikus Nõukogude Liidus. Seejärel, külma sõja ajal, kujunes põhiküsimus selleks, kuidas tõlgendada inimõiguseid ja vastavaid lepinguid: Nõukogude Liit tõstis neis esile riigi keskset rolli inimõiguste seotust kohustustega, lääs panustas varjamatule individualismile. Kuid kus oleme nüüd? Kas eestlasest on saanud varjamatu individualism? Või on koroonakriis meile õpetanud ühiselu haprust ning isikliku panuse tähtsust meie elukorralduse säilitamisel? Kuidas tajuvad Eesti inimesed enda õiguste ja kohustuste seotust? Kas riiki peetakse väärtuseks ja kui, siis millisel kujul?



Inimõiguste teravad küsimused:

  • Mart Nutt
    Seos suveräänsusega: mida laiemalt inimõigusi vaadeldakse, seda suurem on konflikt rahvusvahelise ja riigikeskse lähenemise vahel.
    Mart Nutt
  • Mart Nutt
    Seos ideoloogiaga: suhtumises sotsiaalsetesse õigustesse valitsevad ilmsed eriarvamused.
    Mart Nutt
  • Mart Nutt
    Suhe julgeolekuga: vastuolu erinevate inimõiguste vahel. See tekitab inimõiguste hierarhia, mida püüdlikult püütakse eitada. On inimõiguseid, mille kaitsmine on olulised kui teiste oma.
    Mart Nutt
  • Mart Nutt
    Universaalsus: kuidas on inimõigused rakendatavad kultuurides ja inimeste hulgas, kes nende tähendust ei taju ega tunnista?
    Mart Nutt
  • Mart Nutt
    Inimõiguste ja põhiõiguste eristatavus. Kas kõik inimeste õigused peavadolema inimõigused? Inimõiguste põlvkonnad.
    Mart Nutt

Ülle Madise

PhD, Õiguskantsler

Ülle Madise on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriastme cum laude ning saanud Tallinna Tehnikaülikoolis filosoofiadoktori kraadi avaliku halduse erialal. Enne õiguskantsleriks saamist on ta olnud professor mitmes ülikoolis (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool) ning töötanud Eesti Vabariigi presidendi õigusnõunikuna. 2019. aastal loodi Ülle Madise eestvedamisel riiklik inimõiguste nõukogu, mille eesmärgiks on nõustada õiguskantslerit inimõigustega seonduvates küsimustes. Ülle Madise on ka Euroopa Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni (ECRI) liige.

Maris Lauri

Justiitsminister

Maris Lauri on Eesti vabariigi justiitsminister (Reformierakond). Ta on 1989. aasta lõpetanud Tartu ülikooli majandusküberneetika erialal ning saanud 1994. aastal majandusõppe magistrikraadi samuti Tartu ülikoolist. Hiljem töötanud majandusanalüütikuna Tallinna Pangas ning Hansapangas ja Swedbankis. 2014. aastal oli ta peaministri majandusnõunik, 2014-2015 oli Lauri rahandusminister, aastal 2016 haridus- ja teadusminister. Kuulus aastatel 2016-2021 riigikokku.

Liisa Pakosta

Võrdsete võimaluste volinik

Liisa Pakosta on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna töötanud alates 2015. aastast. 2009–2015 oli ta Riigikogu liige (IRL) ning kuulus sotsiaalkomisjoni, hariduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseisu. Ta on olnud Riigikogu Inimõiguste toetusrühma liige, inimõiguste kaitse eest seisva Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee liige. Varem on ta kuulunud Tallinna linnavolikokku ja olnud linnavalitsuses vastutav haridus- ja rahvusküsimuste eest. Pakosta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Lauri Mälksoo

Akadeemik, Tartu Ülikool rahvusvahelise õiguse professor

Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees, raamatu Russian Approaches to International Law (Oxford University Press, 2015) autor. Aastatel 2002–2012 töötas ta Eesti Vabariigi õiguskantsleri nõunikuna, nõustades õiguskantslerit põhiõiguste, rahvusvahelise õiguse ja ELi õiguse alal. Alates 2004. aastast juhatab ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise magistriprogrammi. Aastal 2003–2006 oli ta Eesti esindaja tänase EL-i Põhiõiguste Agentuuri eekäija funktsioone täitnud EL-i põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustikus.

Neeme Raud

Ajakirjanik

Õppinud Moskva ülikoolis sotsioloogiat, New Yorgi Ülikoolis kommunikatsiooni ja Columbia ülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Alustas nii raadio- kui teletööd juba teismelisena. 1990 asus elama Kanadasse, oli asetoimetaja Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja tõi seal eetrisse Kanada esimese eestikeelse iganädalase raadiosaate. 1992-2004 Ameerika Hääle ajakirjanik Washingtonis ja New Yorgis. Alates 2004. aastast kuni 2013. aasta kevadeni töötas ERRi korrespondendina USAs, misjärel kolis tagasi Eestisse. Aastatel 2011-2013 juhtis ERR-i teadussaatesarja “Püramiidi tipus”. 2014-2015 oli ERR-i Moskva korrespondent, 2016-2017 uudistesaate “Aktuaalne kaamera” üks ankruid. Alates 2017 aastast vabakutseline ajakirjanik.

Paneel 2

Põhi- ja inimõigused eri kultuurides

Kõnelejad: Katja Koort, Aimar Ventsel, Janno Simm, Imar Koutchoukali

Moderaator: Urve Eslas

Paneeli eesmärk on arutada, kuidas mitmekultuurilisel Venemaal, araabiamaades ja laiemalt islamimaailmas, Hiinas ja Aafrikas saadakse aru põhi- ja inimõigustest ja kuidas neid mõtestatakse.

Kui palju tohime meie oma sekkuda teise kultuuriruumi? Millist rolli mängivad siin kultuur ja traditsioonid? On riike, kes tõlgendavad inimõigusi vastavalt sellele, kuidas neile sobib. Sellised on näiteks Hiina, Venemaa, Kuuba, Põhja-Korea jt. Nende riikide seisukoht on, et inimõigused on iga riigi siseasi.

Tihtipeale kutsutakse ajakirjanduses üles olema mõistev ja tolerantne Euroopasse tulnud migrantide kultuuri ja väärtuste suhtes, kuid kas uued tulijad mõistavad ja tahavad mõista Euroopa kultuuri ja väärtusi?

Põhiõigused ja nende tõlgendused erinevad riigiti, kuigi inimõigused on universaalsed. Keegi ei ole neid avastanud ega leiutanud, need on alati olemas olnud. Sellele õigusfilosoofilisele lähenemisele vastandub seisukoht, mille järgi õigus on valitseva kihi tahe ja inimõigused on ühiskondlikku tasakaalu säilitada aitav kokkulepe.

Kuid mis olukorras on maailm nüüd, mil Hiina Rahvavabariik ja teised ebademokraatlikud riigid räägivad üha avalikumalt alternatiivsetest lähenemistest nii poliitilise- kui majanduselu juhtimisele ja selle kaudu ka inimõigustele? Kas inimõiguste universaalsus on ohus? Mida ootab tulevik?

Katja Koort

PhD, Inimõiguste Instituudi ekspert, Tallinna Ülikooli lektor

Tal on magistrikraad Ida-Aasia õpingutes, kus ta keskendus peamiselt Hiinale. Oma doktoritöö kirjutab ta Hiina “pehmetest jõududest” (eriti Konfutsiuse instituutidest, ingl soft power) ning Hiina-Taiwani suhetest. Kultuuriteoreetiku ja Eestis elava vene vähemuse liikmena on ta avaldanud mitmeid artikleid ning osalenud aruteludel, mis räägivad vene vähemusest Eestis, venekeelsest meediaruumist ning vene meedia mõjutustest Eestis. Lisaks on ta käsitlenud Eestis elavate vene vähemuste identiteediküsimusi.

Aimar Ventsel

PhD, Tartu Ülikool, Etnoloogia kaasprofessor

Ta on töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Teaduste Akadeemias ja Eesti Rahva Muuseumis. Tal on doktorikraad sotsiaalantropoloogias Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolist. Alates 1995. aastast on ta regulaarselt käinud etnograafilistel välitöödel Lääne-Siberis, Jakuutias ja Ida-Saksamaal. Ta peamisteks uurimisteemadeks on majandus- ja juriidiline antropoloogia, muusikakultuurid, identiteediprotsessid ja omandisuhted muusikaäris. Ta kuulub ka Popmuusika Uuringute Rahvusvahelisse Assotsiatsiooni ning osaleb Kultuuriteooria Tippkeskuse töös. Ta on raamatu “Minu Jakuutia” autor.

Janno Simm

Visuaalantropoloog, muuseumitöötaja ja valimisvaatleja

Janno Simm on visuaalantropoloog, muuseumitöötaja ja valimisvaatleja. Ta on õppinud Tartu ülikoolis psühholoogiat, Taanis European Film College’is filmindust ning Norras Tromø ülikoolis visuaalset antropoloogiat. Teinud välitöid Lääne-Siberis hantide juures. Töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi digistuudios. Alates 2005. aastast on Simm osalenud mitmekümnel valimisvaatlusmissioonil Euroopas, Aafrikas ja Aasias tegutsedes nõnda pikaajalise vaatleja ja analüütikuna, kes on ka vahendanud oma muljeid ja kogemusi ajakirjanduse kaudu..

Imar Koutchoukali

Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, usuteaduskond, semitistika nooremteadur

Imar Yacine Koutchoukali on omandanud Leideni ülikoolis Lähis-Ida uuringute bakalaureuse- ja Tallinna ülikoolis Aasia uuringute magistrikraadi ning kirjutab nüüd Tartu ülikoolis doktoritööd islamieelsest Araabia poolsaarest. Ühtlasi töötab ta Eesti Pagulasabi tõlgina ja annab Tartu ülikoolis loenguid. Tema teadustööd keskenduvad islamieelsele Araabia kultuuri, ühiskonna ja keele uurimisele. Koutchoukali on 2019. aasta Kristjan Jaagu stipendiumi laureaat ning kahekordne ERASMUS+ stipendiaat. Ta aitab oma tegevusega aktiivselt kaasa sellele, et Eestis kasvaks teadlikkus araabia maade kultuurist, ühiskonnast ja ajaloost..

Urve Eslas

Teabemanipulatsioonide uurija

Urve Eslas on teabemanipulatsioonide uurija, rahvusvahelise organisatsiooni OIP Balti piirkonna juht ja ametist lahkunud EV presidendi Toomas Hendrik Ilvese nõunik. Tal on filosoofia magistrikraad ning praegu kirjutab ta konfliktiloome kohta doktoritööd. Varem on Eslas töötanud Washingtonis asuvas Euroopa Poliitikauuringute Keskuses (Center for European Policy Analysis) ja arvamustoimetajana ajalehes Postimees.