Installatsioon „PISARATE PAAT“



1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS

1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on tolleaegne Eesti, mida ümbritseb juba „raudne piir“. Eesti sees on üksik purjekas, mis on teel Soome, Rootsi ja Saksamaale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva või olid kohad juba täis...

Installatsioonis kasutatud paadid on illustratiivse tähendusega. Kõik materjalid on ringlusse võetud või korduvkasutatavad.

Tallinnas meenutatakse 1944. aasta suurpõgenemist ja vastupanuvõitlust

 „1944: raskete valikute aasta“. Arutelu keskendub Nõukogude teise okupatsiooni kehtestamise eel tehtud saatuslike valikute mõjule eesti rahva ajalooteadvusele ning nende valikute kultuurijäljele.

FOTOGALERII

VAATA LISAKS
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist
1944. a suur põgenemine läände
Suur põgenemine (Wikipedia)​

Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Videod ja pildid: Eesti Foto. Vaata galeriid!
Tehniline teostus ja joonised: Jaan Kuningas, Rannarahvamuuseum , Rahvapark, Geodeesia 24, Kala Ruudus
Veeb: Loomruum
kaart-2

KUHU PÕGENETI:



SOOME Ca 7000–9000 eestlast Põhjarannikult lahkuti peamiselt Soome, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes Soome jäädes tagasisaatmist Punaarmeeokupeeritud Eestisse...

ROOTSI Ca 27 000–29 000 eestlast Lääne-Eestist ja saartelt otsiti põgenemisteed Rootsi. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi...

SAKSAMAA Ca 42 000–45 000 eestlast Evakueeruvate laevadega siirdus Saksamaale kümneid tuhandeid eestlasi, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu... Baltimaadest jõudis Saksamaale ligi 300 000 inimest.

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel Punaarmee eest läände üle 75 000 inimese, paljud läksid väikeste paatidega — neid kutsutaksegi paadipõgenikeks. Meie inimeste ette kerkisid rasked ja keerulised valikud: osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; päästa end välismaale põgenedes ja loota, et Eesti saab vabaks; jääda ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga. Neid valikuvariante oli kindlasti veel.

1944. aasta septembris alustasid Saksa okupatsiooniväed taandumist Eestist. Punaarmee tungis kiiresti peale ning taas okupeeris riigi. Võimuvaakumi tekkel loodud Otto Tiefi seaduslik Eesti valitsus sai tegutseda vaid mõne päeva. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis olnud sinimustvalge lipu punalipuga. Algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ning kohati mõjutavad ka suhtumist tänapäeva aktuaalsetesse teemadesse.

22.september on vastupanuvõitluse päev

Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut korraldavad 21.septembril algusega kell 13.00 Tallinnas, Vabaduse väljakul arutelu „1944 – raskete valikute aasta“. Toonaseid hirme, ootusi ja lootusi langetatud valikute ja elusaatuste taga ning nende mõju eestlaste ajalooteadvusele lahkavad Eneken Laanes (Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor), Aivar Jürgenson (Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur), Jaak Valge (Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor) arutlevad 1944. aastal sügisel läände põgenenud Eesti inimeste ette pandud keeruliste valikute motiivide ning nende mõju üle siis ja praegu ning Eestis alanud vastupanuvõitluse erinevate vormide ja olulisuse üle. Vestlust juhib ajakirjanik Joonas Hellerma (ERR).

....

1944. aasta septembris taandusid Saksa okupatsiooniväed Eestist, põgenedes pealetungiva Punaaarmee eest. Tekkinud võimuvaakumis loodud Otto Tiefi valitsus sai tegutseda vaid üksikud päevad, enamik selle liikmeid langes repressioonide ohvriks ning peamiselt uues koosseisus jätkas valitsus tegevust eksiilis. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipu punalipuga ja algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon.

Kohaliku elanikkonna jaoks tekkis rida küsimusi: kas osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; põgeneda välismaale ja loota, et Eesti saab taas vabaks; jääda paigale ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga kogu selle täiuses. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ning mõjutavad kohati suhtumist ka tänapäeva aktuaalsetesse teemadesse.

VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE EESTIS 1940-1991
fb_kaanefoto_vastupanuliikumise_paev
parallax background

22.september on vastupanuvõitluse päev

Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut korraldavad 21.septembril algusega kell 13.00 Tallinnas, Vabaduse väljakul arutelu „1944 – raskete valikute aasta“. Toonaseid hirme, ootusi ja lootusi langetatud valikute ja elusaatuste taga ning nende mõju eestlaste ajalooteadvusele lahkavad Eneken Laanes (Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor), Aivar Jürgenson (Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur), Jaak Valge (Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor) arutlevad 1944. aastal sügisel läände põgenenud Eesti inimeste ette pandud keeruliste valikute motiivide ning nende mõju üle siis ja praegu ning Eestis alanud vastupanuvõitluse erinevate vormide ja olulisuse üle. Vestlust juhib ajakirjanik Joonas Hellerma (ERR).

....

1944. aasta septembris taandusid Saksa okupatsiooniväed Eestist, põgenedes pealetungiva Punaaarmee eest. Tekkinud võimuvaakumis loodud Otto Tiefi valitsus sai tegutseda vaid üksikud päevad, enamik selle liikmeid langes repressioonide ohvriks ning peamiselt uues koosseisus jätkas valitsus tegevust eksiilis. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipu punalipuga ja algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon.

Kohaliku elanikkonna jaoks tekkis rida küsimusi: kas osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; põgeneda välismaale ja loota, et Eesti saab taas vabaks; jääda paigale ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga kogu selle täiuses. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ning mõjutavad kohati suhtumist ka tänapäeva aktuaalsetesse teemadesse.

VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE EESTIS 1940-1991
fb_kaanefoto_vastupanuliikumise_paev-2
parallax background

Vaata

"Tuleme varsti koju"

Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.
Vaata siit

Ülemere meenutusi

1944.a. põgenemine. Kodumaalt lahkumise erinevaid teid ja ohte meenutavad Arvo Horm, Heinrich Mark, Johannes Mihkelson.

Saatejuht on Mati Talvik. Intervjuud salvestati 16.10. - 03.11.1989.a. Rootsi Kuningriigis
Vaata siit

Noorte vastupanu

Koolipoiste ja -tüdrukute põrandaaluseid organisatsioone oli sõjajärgses Eestis kümneid. Isamaalise kasvatuse saanud noortele oli uus võim võõras, uued sümbolid ja propaganda vastuvõetamatud
Vaata siit

Nõukogude okupatsioon. Taasiseseisvumine

1944. aastal vahetas Eesti taas peremeest... Nõukogude okupatsioonist, vastupanuliikumisest ja taasiseseisvumisest 1991. aastal. Saatejuht on Mart Laar, esinejaiks Vello Salo ja Enn Tarto.
Vaata siit

Kuula

Eesti lugu

Paadipõgenemine Teise maailmasõja aegsest paadipõgenemisest läände räägib Tartu Ülikooli VEUK teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.

Saate toimetaja ja küsitleja on Piret Kriivan. 70 aastat tagasi 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased.
Kuula siit

Avalik vägivallatu vastupanu

Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.
Kuula siit

Vastupanu okupatsiooni esimestel aastatel

Esimeses vastupanuliikumise saates on jutt Nõukogude okupatsiooni 1940. aastast ja esimestest aastatest pärast teist maailmasõda.
Kuula siit

Vastupanuliikumine pärast sõda

Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.
Kuula siit

parallax background