Installatsioon „PISARATE PAAT“
1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS
1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooniks on üksik purjekas, mis on teel kas Soome, Rootsi või Saksamaale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva või olid kohad juba täis...Installatsioonis kasutatud paat on illustratiivse tähendusega. Kõik materjalid on ringlusse võetud või korduvkasutatavad.
FOTOGALERII
VAATA LISAKS
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist
1944. a suur põgenemine läände
Suur põgenemine (Wikipedia)
Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Videod ja pildid: Eesti Foto. Vaata galeriid!
Tehniline teostus ja joonised: Jaan Kuningas, Rannarahvamuuseum , Rahvapark, Geodeesia 24, Kala Ruudus
Veeb: Loomruum
KUHU PÕGENETI:
SOOME Ca 7000–9000 eestlast Põhjarannikult lahkuti peamiselt Soome, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes Soome jäädes tagasisaatmist Punaarmeeokupeeritud Eestisse...
ROOTSI Ca 27 000–29 000 eestlast Lääne-Eestist ja saartelt otsiti põgenemisteed Rootsi. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi...
SAKSAMAA Ca 42 000–45 000 eestlast Evakueeruvate laevadega siirdus Saksamaale kümneid tuhandeid eestlasi, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu... Baltimaadest jõudis Saksamaale ligi 300 000 inimest.
1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel Punaarmee eest läände üle 75 000 inimese, paljud läksid väikeste paatidega — neid kutsutaksegi paadipõgenikeks. Meie inimeste ette kerkisid rasked ja keerulised valikud: osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; päästa end välismaale põgenedes ja loota, et Eesti saab vabaks; jääda ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga. Neid valikuvariante oli kindlasti veel.
1944. aasta septembris alustasid Saksa okupatsiooniväed taandumist Eestist. Punaarmee tungis kiiresti peale ning taas okupeeris riigi. Võimuvaakumi tekkel loodud Otto Tiefi seaduslik Eesti valitsus sai tegutseda vaid mõne päeva. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis olnud sinimustvalge lipu punalipuga. Algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ning kohati mõjutavad ka suhtumist tänapäeva aktuaalsetesse teemadesse.
Vaata
"Tuleme varsti koju"
Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.Vaata siit
Ülemere meenutusi
1944.a. põgenemine. Kodumaalt lahkumise erinevaid teid ja ohte meenutavad Arvo Horm, Heinrich Mark, Johannes Mihkelson.Saatejuht on Mati Talvik. Intervjuud salvestati 16.10. - 03.11.1989.a. Rootsi Kuningriigis
Vaata siit
Noorte vastupanu
Koolipoiste ja -tüdrukute põrandaaluseid organisatsioone oli sõjajärgses Eestis kümneid. Isamaalise kasvatuse saanud noortele oli uus võim võõras, uued sümbolid ja propaganda vastuvõetamatudVaata siit
Nõukogude okupatsioon. Taasiseseisvumine
1944. aastal vahetas Eesti taas peremeest... Nõukogude okupatsioonist, vastupanuliikumisest ja taasiseseisvumisest 1991. aastal. Saatejuht on Mart Laar, esinejaiks Vello Salo ja Enn Tarto.Vaata siit
Kuula
Eesti lugu
Paadipõgenemine Teise maailmasõja aegsest paadipõgenemisest läände räägib Tartu Ülikooli VEUK teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.Saate toimetaja ja küsitleja on Piret Kriivan. 70 aastat tagasi 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased.
Kuula siit
Avalik vägivallatu vastupanu
Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.Kuula siit
Vastupanu okupatsiooni esimestel aastatel
Esimeses vastupanuliikumise saates on jutt Nõukogude okupatsiooni 1940. aastast ja esimestest aastatest pärast teist maailmasõda.Kuula siit
Vastupanuliikumine pärast sõda
Ajaloolane ja vabadusvõitleja Viktor Niitsoo räägib noorteorganisatsioonide tegevusest sõjajärgses Eestis. Saame teada, kuidas alustasid Mart Niklus, Enn Tarto, Jaan Isotamm ja teised vabadusvõitlejad.Kuula siit
Loe
Tuna
Ivi Tomingas: “Suur põgenemine 1944" Põgenemine läheneva Punaarmee eest algas juba suvel 1944, haripunkti saa- vutas aga 19.–23. septembril, sest 17. sep- tembril andis Saksa väejuhatus käsu Baltimaadest taanduda.Loe siit
Tuna
Kaja Kumer-Haukanõmm: “1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist” Kõneks oleva teema puhul kaks olulist üldist tahku, mis eristuvad senikirjutatu ja uute uurimistulemuste vahel: esiteks tõik, et 1944. aasta sügisel põgenes Läände ligi 70 000 eestlast ning teiseks on nii mälestustes, meedias, kuid ka erialases kir- janduses levinud arvamus, et sõjakeerises sat- tus Eestist Läände eelkõige eliit. Siinse artikli eesmärgiks ongi anda lühike ülevaade, mida uut on viimasel kümnendil arhiividest leitud ning selgunud nende kahe seisukoha osas.Loe siit
Eesti Sõjamuuseum
Näitus "Suur põgenemine 1943-1944" Oldi kindlad, et see on ajutine minek; Lääneriigid ei jäta Eestit Nõukogude Liidu meelevalda ja varsti – vahest juba uuel kevadel, kui mitte veelgi varem – on tulek tagasi. Kojujäänud naabritega lepiti „asjad kokku”, vara jäeti nende juurde hoiule ja asutigi teele. Lahkumisotsust lükati sageli viimase hetkeni edasi. Info põgenemisvõimaluste kohta liikus suust-suhu, sageli mindi randa paati ootama ka kuulujuttude baasil või lihtsalt hea õnne peale. See omakorda tähendas, et paljudel soovijatel põgenemine ebaõnnestus ja tuli pöörduda koju tagasi.Loe siit
"Lahkuma sunnitud: 1944. aasta suur põgenemine läände."
Raudse eesriide taha jäid põgenike sugulased ja tuttavad, kes jäid lähedastest lahutatuks aastakümneteks. Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Balti rahvaste jaoks alles iseseisvuse taastamisega 1991. aastal.Loe siit
Eesti Mälu Instituut kutsub Teid 22. septembril kell 15.00/18.00 Vastupanuvõitluse päeva üritustele Eesti Mälu Instituudi saalis (Tõnismägi 8).
Algusega kell 15.00 toimuvad temaatilised ettekanded, kus Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk (PhD) annab ülevaate Otto Tiefi valitsuse moodustamise otsusest septembris 1944. Seaduslikult moodustatud Tiefi valitsuse liikmed tegid oma eluga riskides jõupingutusi Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, rõhutades sellega meie ebaseaduslikku taasokupeerimist.
Ajaloolane Martin Andreller teeb ettekande Rootsi-Eesti suunalisest kontaktiloomest aastail 1944–1947, metsavendadade toetamisest ja uutest leiumaterjalidest, mis annavad tunnistust salajastest ülemereretkedest.
Ajaloolane Meelis Maripuu (PhD) räägib instituudi plaanidest Teise maailmasõja aegsete põgenike registri koostamisel, et hinnata selle pikaajalist mõju Eesti ühiskonnale.
Ettekannetele järgneb teeneka vabadusvõitluse ajaloo talletaja Kuno Raude neljaköitelise artikli- ja ettekandekogumiku „Inimlikest asjadest“ esitlus, millele järgneb lühike vabas vormis koosviibimine. Ühiskonnategelane ja endine riigikogulane Kuno Raude küüditati 25. märtsil 1949 Siberisse, kus elas kaheksa aastat. 2018. aastal avati Verhneussinski kalmistul Raude initsiatiivil mälestusmärk Siberis küüditatuna hukkunud eestlastele.
Ettekannete ja raamatuesitluse registreerumislink asub siin.
kell 18.00 annab ajaloolane ja metsavendluse uurija Martin Andreller ülevaate eelmisel ja käesoleval aastal Eestist avastatud põnevatest leidudest, mis heidavad uut valgust metsavendluse ajaloole.
Järgneb temaatiline filmiõhtu, kus linastub Leedu poliitiku ja pianisti Vytautas V. Landsbergise film „Trikoloor“ (1h20min). Tegemist on Leedu sõjajärgse vabadusvõitleja portreelooga, mis saadab vaataja rännakule Leedu ajaloo liigutavasse ja kurba keerisesse. Filmis vahelduvad dokumentaalkaadrid lavastatud stseenide ja muusikaliste episoodidega.
Palume arutelule ja filmiõhtule tulijail registreeruda siin.
"Suurpõgenemine 1944 ja meie“
19. septembril 13:00-16:00 rahvusvahelisele konverentsile "Suurpõgenemine 1944 ja meie“, mis toimub EV Riigikogu konverentsisaalis. Esmakordselt on kaasatud Läti ja Leedu ajaloolased. Konverents on teabeseminaride sarja „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ sündmuste raames.
Kell 17:00 on Teabetahvli avamine Harjumäel, millele järgneb Loone Otsa näidend „Pagulusse“ dramatiseeritud esitus Rootsi-Mihkli kirikus. See on Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ ainetel. Päeva lõpetab ühine koosviibimine Püha Olavi saalis. Esinevad Estonian Folks rahvatantsijad.
Koht: Riigikogu Konverentsi saal, Lossi park 1A, Tallinn.
Konverentsi esinejad siin!
Facebook üritus koos teabega siin!
Otseülekande link: Lisa email siia!
Teabetahvli avamine ja esietendus „Pagulusse“
Rüütli 9, Tallinn. Harjumäe ja Rootsi-Mihkli kirik
Facebooki üritus koos teabega siin!
Sündmusele registreeri siin!