Inimõigused vs eriolukord november-detsember 2020

 

Kolmandat korda sellel aastal läbi viidud kogu Eestist hõlmav veebiküsitlus „Eriolukord vs. inimõigused” tulemused näitavad, et jätkuvalt on 87% Eesti elanikest seisukohal, et inimõigustega on kõik korras ning 83% on seda meelt, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi.

Võrreldes varasügisega leiab 10% vastajatest, et tema privaatsust või õigusi on sotsiaalmeedias rikutud ning 7% arvab, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. 57% vastanutest arvab sarnaselt eelmiste tulemustega, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 24% leiab, et see nii ei ole ja 19% ei oska öelda.

Inimõiguste Instituudi tellimusel ja viis Turu-Uuringute AS viis novembri teises pooles läbi veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigi institutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi. Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mai keskel ja augusti lõpus. 

Aastat kokku võttes saab öelda, et 87% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras. Eelmise uuringu ajal 2018. aastal oli inimõiguste olukorraga rahul 73% (2016 – 68% ja 2012 – 54%).

„Suuri muutusi ei ole, kuigi alates kevadest on olnud keerulised ajad ning ühiskonnas toimuv võiks eeldada suuremat rahuolematust, siis tulemused seda ei näita,” tõdes Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen. „Kuid 10%, kelle arvates Eestis inimõigusi ei järgita, puudutab 40-49-aastaseid vastanuid ning sarnaselt eelmiste küsitlustega leiavad Eestis elavad Venemaa kodanikud (27%), et nende inimõigusi ei järgita.”

 

Rahuolematud on ka alg- ja põhiharidusega inimesed, lihttöötajad ja need, kes töötavad põllumajanduses, samuti enim need, kes elavad Ida-Virumaal (16%) ja Viljandimaal (18%).

Taas küsiti vastajatelt ka, kas nad on enda hinnangul ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 7% kõikidest vastanutest, 90% olid aga kindlad, et nad seda teinud ei ole.

Septembris moodustasid siin suurima vanuselise grupi 20-29-aastased (19%). Nüüd olid 20-29-aastased nihkunud 13% teisele kohale 15-19-aastaste järel. Enda hinnangul on teiste inimõigusi rikkunud 16% kõigist 15-19-aastastest.

Huvitav tendents hakkab taas silma Venemaa kodanike seas, kellest 12% arvab, et nad on rikkunud kellegi inimõigusi, sama arvavad 14% muu suurema linna (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) ning Kirde -Eesti vastanud (13%).

Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ning mõningal määral ka elukoht ja sissetulek. 

83% kõikidest vastanutest leidis, et eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi. 14% arvasid, et eriolukord on rikkunud nende inimõigusi. Mehed (16%) leidsid võrreldes naistega (12%), et nende inimõigusi on eriolukorra ajal rikutud.

Võrreldes septembri tulemustega on nii meeste kui naiste seas rahuolematuse protsent tõusnud, kuid seda paari protsendipunkti võrra.

Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 83. 86% Eesti kodanikest usuvad, et põhiseadus kaitseb neid. Usaldusprotsent on tõusnud ka Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas: „Jah” vastas vastavalt 59% (sept 53%) ja 67% (sept 51%).

Kõikidele vastajatele on oluline, et Eesti põhiseaduses on lisaks õigustele välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidas tähtsaks 96%, maksude maksmist 94% ja valmisolekut kaitsta riigi iseseisvust 87% vastajatest. Kevade ja suvega võrreldes muutusi ei ole.

Privaatsust ja oma õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ja internetikeskkonnas on kõikidest vastanutest tunnetanud 10%. 85% pole enda meelest millegi sellisega kokku puutunud.

Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastati järgmiselt: eestikeelne meedia on vastajate hinnangul seda teinud 57% ulatuses ja „ei ole seda järginud” 24% ning küsimusele ei osanud vastata 29%. Eesti venekeelse meedia osas oli protsent vastavalt 33%, 15% ja 52%. Võrreldes varasemate tulemustega siin muutusi ei olnud.

Vastanutest 67% leidis, et enim on oma töös inimõigusi järginud Eesti Rahvusringhääling, vastupidist arvas 14% ning „ei oska öelda” vastas 19%.

Eesti erameedia puhul olid tulemused paari protsendipunkti võrra tõusnud (47%) võrreldes kevadega (44%), vastupidist leidis 19% ning oma arvamust ei osanud öelda 33%.

Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 53% , „ei” vastas 20% ja “ei oska öelda” 27% vastanutest.

Eestlaste hulgas on toetusprotsent Eesti ajakirjandusele vastavalt 68%, muust rahvusest vastajate puhul 35%.

Viimase kolme aasta jooksul on vastajate hinnangul oma töös enim järginud ja kaitsnud inimõigusi Politsei- ja Piirivalveamet (74%), tervishoiusüsteem (76%), Maksu- ja Tolliamet (65%). Võrreldes kevadega on mõnevõrra langenud arvamus kohalike omavalitsuste (64%) ja valitsuse (58%) suhtes. Samaks on jäänud usaldus kaitseväe (61%), õigussüsteemi (59%), riiklikul kapitalil (48%) ja erakapitali põhinevate ettevõtete (42%) vastu.