2017 | 2016  | 2015  | 2014  | 2013

 

14. juunil mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid

 

14. juunil möödub 77 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid mälestustseremoonia ja “Pisarate mere” installatsiooniga.

Vt siit: Fotod ja video 

Kell 12 algab mälestustseremoonia Hirvepargis Lindamäel. Samal ajal täidavad Vabaduse väljaku tuhanded “pisarad” ehk helesinised õhupallid. “

Sõnavõtuga astuvad üles justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, mälestuspalvuse peab EELK peapiiskop Urmas Viilma. Esineb politsei- ja piirivalveorkester ning Linda kuju jalamile asetatakse juuniküüditamise ohvrite mälestamiseks pärjad. 

Tseremoonia lõpp umbes kell 12.45.

Eesti Mälu Instituut korraldab 14. juunil Patarei vangla hoovis algusega kell 15.00 avaliku arutelu “Kommunism: eesmärk pühitseb abinõu”, kus Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht Toomas Hiio mõtisklevad kommunistliku teooria ja praktika seotuse üle.

“Pisarate meri”

Tallinnas Vabaduse väljakul on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad. 

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSV julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest. 

Mälestame 14. juunil süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.

 

Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasaju korral õhupalliinstallatsiooni ei toimu. 

Leia rohkem infot ja ajalookatkeid mälestuspäeva Facebooki lehelt.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Pelgulinna Gümnaasiumi õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum,  Avatud Vabariik  ja Justiitsministeerium.

Esimesi õhupalle hakkame paigaldama hommikul kell 6.00 ning viimase võtame maha õhtul kell 21.00. Kes leiab oma päevas vaba tunnikese, tule ja aita vabatahtlikuna kaasa!

 

*Mälestuspäeva korraldajate nimel anname teada, et “pisarate mere” installatsiooni õhupalle mälestuspäeval lendu ei lasta. Juba idee algusaegadest peale oleme otsinud tagasidet ja konsultatsioone nii lennundus- kui keskkonnaspetsialistidelt, et olla kindel, et õhupallide lennutamine loodust ei reostaks. Tegemist on küll biolagunevast materjalidest õhupallidega, kuid sellegipoolest tahame käituda loodussõbralikult ning seetõttu võtame installatsiooni maha samal moel kui seda paigaldame.