14. juunil mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid

14. juunil möödub 77 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid mälestustseremoonia ja “Pisarate mere” installatsiooniga.

Kell 12 algab mälestustseremoonia Hirvepargis Lindamäel. Samal ajal täidavad Vabaduse väljaku tuhanded “pisarad” ehk helesinised õhupallid. 

Tallinnas Vabaduse väljakul on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad. 

Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasaju korral õhupalliinstallatsiooni ei toimu. 

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSV julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest. 

Mälestame 14. juunil süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Pelgulinna gümnaasiumi õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.