PROJEKTIST

Projekti eesmärk on inimõiguste kaitse arendamine ning demokraatlike protsesside toetamine, töötades koos kohalike kodanikuühiskonna esindajate, ülikoolide ja koolidega Tadžikistani ühiskonnas ja kohalike valdkonnaga tegelevate inimeste koolitamine. Vastavalt riigi kohalikele tingimustele kohandatud programm suurendab kolmanda sektori partnerite ja kodanikkonna teadlikkust inimõigustest ning astub samme nende edendamiseks ja kaitseks.

Töötades noortega (vabakondade liikmed, ülikoolide ja gümnaasiumite õpilased), julgustab projekt neid kujutlema ühiskonda sellisena, kus indiviidid saavad tuge inimõigustest ja leiavad kaasaegseid infoühiskonna väljundeid ühiskonna arengusse panustamisest. Projekti tegevused leiavad aset 2016-2017.

INIMÕIGUSTE OLUKORD TADŽIKISTANIS

Tadžikistanis ohustab inimõiguste olukorda hulk probleeme, mis on muu hulgas seotud väljendusvabaduse, õigusriigi põhimõtte rakendamise ja perevägivallaga.

Pärast Nõukogude Liidu (NSVL) lagunemist 1991. aastal sai Tadžikistanist selle praegusel territooriumil esimest korda iseseisev riik. Sügavate struktuurimuutuste tõttu valitses riigis ebakindlus ning kodusõja puhkedes teravnes olukord veelgi. Konflikti tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi, majandust tabas kokkuvarisemine ning paljud oskustöötajad pagesid riigist. Ehkki rahuprotsessi tulemusena asjaolud paranesid, oli majanduse taastumine aeglane ja ebaühtlane. Veel tänagi sõltub riik suuresti arenguabist ja välismaal, eeskätt Venemaal töötavate rändajate rahasaadetistest.

Tadžikistan on ilmalik riik, kus enamik elanikke on sunniidid. Kooskõlas piirkondlike ja õigupoolest ka rahvusvaheliste suundumustega võib riigis täheldada üha süvenevaid vastuolusid ühelt poolt põhiseaduses sätestatud vabaduste ja teiselt poolt riigi püüete vahel hoida kontrolli all usutraditsioonide järgimist.

Opositsioonierakondade positsioon on viimastel aastatel oluliselt nõrgenenud ning üldsuse ja kodanikuühiskonna osalus on mitmel viisil piiratud. Meedial on teatav vabadus, kuid kuna turgu valitsevad riigi kontrolli all olevad meediakanalid, on sõltumatul meedial nendega konkureerides raske oma sissetulekud stabiilsena hoida. Ehkki Tadžikistani kodanikel on teatavad vabadused, eriti võrreldes lähinaaberriikide kodanikega, on riigis olulisi probleeme, millega tuleb tegeleda. Näiteks on mõned veebisaidid, nagu YouTube ja sotsiaalvõrgustikud, osaliselt blokeeritud. See takistab oluliselt teabe vaba liikumist, isegi kui paljud kodanikud on leidnud viise, kuidas nendest piirangutest üle astuda.

Pingeid tekitavad ka õigusriigi põhimõtte rikkumine ja kehvad tingimused vanglates, samuti naiste õiguste olukord. Viimastel aastatel on valitsus võtnud hulga meetmeid naiste olukorra parandamiseks, sealhulgas naisametnike kvoodid ja õppestipendiumid tüdrukutele, kuid sellegipoolest esineb riigis arvukalt seksuaalse ahistamise ja soolise vägivalla juhtumeid, mis sageli jäävad teatamata, eeskätt peresiseste juhtumite korral.

Vabaühenduse Freedom House aruandes „Freedom in the World“ oli Tadžikistani indeks 2017. aastal 100 punktist 11 (võrdluseks: Eesti indeks oli 94). Indeksiga hinnati Tadžikistanis inimõiguste ja kodanikuvabaduste valdkonnas valitsev olukord väga kehvaks, mistõttu paigutus Tadžikistan mittevabade riikide hulka.

FAKTE TADŽIKISTANIST

PROJEKTI PARTNERID

Partnerid
Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

MIS ON ARENGUKOOSTÖÖ?

Arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) on üldtermin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud rahalist abi, oskusteabe edasiandmist (tehniline abi) ja materiaalset abi. Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras.

Loe lähemalt