Nädalavahetusel möödus kolm aastat sellest, kui Vene Föderatsioon annekteeris Krimmi poolsaare Ukrainas. Kiievis peeti Krimmi vastupanupäeva, millega avaldati vastuseisu Krimmi okupatsioonile ning väljendati solidaarsust krimmitatari rahvale.

“Solidaarsuse marsil” Kiievil osales ligi 1000 inimest. Rongkäik lõppes Kiievi keskväljakul Maidanil, kus esinesid kõnedega krimmitatari Medžlise ja Ukraina kodanikuühiskonna esindajad. Ürituse põhisõnumiks oli “Krimm on Ukraina”.

Krimmitatari rahvusliku juhi Mustafa Džemilevi sõnul on mitmed krimmitatarlased sunnitud kodudest lahkuma, kuna okupatsioonitingimustes ei ole nende inimõigused enam kaitstud. “Me väga loodame, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjuvad ning okupatsioon Krimmis saab lõpu,” sõnas Džemilev, kes leidis, et sõjaline sekkumine poolsaarele toob endaga kaasa vaid etnilisi konflikte.

Okupatsiooni kolmanda aastapäevaga samaaegselt toimus Kiievis rahvusvaheline foorum “Okupeeritud Krimm – tagajärjed Ukrainale ja maailmale”, kus Ukraina parlamendiliige ja krimmitatari Medžlise juht Refat Tšubarov ütles, et Krimmi ja Donbassi küsimuste käsitlemine eraldi teemadena on viga. “Tegemist on olukordadega, millele tuleb leida ühine lahendus, kaitsmaks Ukraina riigi terviklikkust,” selgitas Tšubarov.

Foorumil osales ka Inimõiguste Instituudi ekspert ja endine ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Oliver Loode.  Loode sõnul tuleb krimmitatarlaste puhul pidada meeles nende õigust rahvuse enesemääramisele. “Ajalugu on näidanud, et Venemaa koosseisus ei ole see õigus krimmitatarlastele tagatud olnud; seega vaatavad krimmitatarlased  just Ukraina poole,” sõnas Loode. Ta lisas, et siin on Ukrainal vaja astuda tugevamaid samme, kui senini tehtud on. “Hüüdlausete “Krimm on Ukraina” või “Me ei ole Krimmi unustanud” asemel tuleb võtta konkreetsemaid ja julgeid samme krimmitatarlaste tunnustamiseks,” selgitas Loode.

Krimmitatarlased on Krimmi poolsaare põliselanikud, kelle inimõigused poolsaarel ei ole pärast poolsaare okupeerimist 2014. aastal enam kaitstud. Krimmitatarlased seisid vastu ebaseaduslikule referendumile Krimmis kolm aastat tagasi ning toetavad Krimmi autonoomsust Ukraina koosseisus. 2016. aastal kuulutasid Vene võimud krimmitatarlaste esindusorgani Medžlise ekstremistlikuks organisatsiooniks, võttes sellega krimmitatarlastelt õiguse esindatusele ja kogunemistele. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on Krimmis okupeerimise hukka mõistnud ning nõudnud Krimmi tagastamist Ukrainale, mille koosseisus oli Krimm autonoomse piirkonna staatuses.

Inimõiguste Instituudi eestvedamisel viiakse läbi projekti “Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu”. Projekti eesmärk on tõsta rahvusvahelist teadlikkust krimmitatarlastest kui Krimmi põlisrahvast ning suurendada toetust krimmitatarlastele Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Projekti rahastatakse Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö programmist.

Vaata galeriid solidaarsusmarsist Kiievis: https://www.flickr.com/photos/136478360@N05/albums/72157677389992613