14. juunil toimub Tallinna Vabaduse väljakul
Küüditamislugude kogumise päev. Kava
Kui hästi teame me tegelikult oma emade-isade
ja vanaemade-vanaisade lugusid? Millega tegemist? Loe siit.
Digikaardil ei kuvata Petserimaa lugusid. Petserimaa perekondade lood on märgitud füüsilisele kaardile Okupatsioonide muuseumis.
13:00 Küüditamislugude kaardi avamine
20:00 Küüditamislugude kaardi toimetamine Okupatsioonide muuseumisse
Vahemikus 13:00-20:00 toimub lugude kaardile märkimine Vabaduse väljakul asuvale füüsilisele Eesti kaardile ning digitaalsele kaardile SMS-i ning interneti teel. Korraldajad jagavad Vabaduse väljakul kohalolijatele Lootuse lille märke ning perekonnalugude kogumise algatuse Kogu Me Lugu infot.
Kohapeal on võimalik anda oma lugu üle kirjalikult või salvestada videointervjuuna. Käsikirjad ja fotod saab kohapeal skaneerida ja jätta need sel kujul korraldajatele.
12:00 Juuniküüditatute mälestustseremoonia Tallinnas Lindamäel Linda kuju juures
13:00 Represseeritud ja hukkunud kaitseministritele pühendatud mälestustahvli avamine kaitseministeeriumi juures
13:00 Küüditamislugude kogumise päev Tallinnas Vabaduse väljakul
16.00 Mälestusjumalateenistus Jaani kirikus
Okupatsioonide Muuseumis avatakse 14. juunil rändnäitus Totalitarianism in Europe. Fascism – Nazism – Communism.
Alfred Voldemar Poom (1915-1985) oli Tallinna Tehnikaülikooli majandusõppejõud, kelle pere juuni- ning märtsiküüditamiste ning II maailmasõja tõttu väga ei kannatanud. 1950.a, kui paistis, et elu hakkab taas paika loksuma, viidi ta siiski Siberisse. Üks Alfredi üliõpilane, noor kommunist, kaebas ta peale väitega, et õppejõud kukutas tudengi maailmavaate tõttu eksamilt läbi.
Seetõttu arreteeriti Alfred 1950.a veebruaris ja saadeti GULAGi laagrisse Intas. Alfredi naine pidi korduvalt käima KGB keldrites öistel ülekuulamistel. Nende lapsed – kaheksane tütar ja kahene poeg – ootasid tihti teadmatuses, kas nende ema naaseb.
Naine kirjutas Alfredile korduvalt, kuid nagu hiljem selgus, ei jõudnud kirjad kunagi kohale. Ta tahtis pere toetamiseks tööle minna, aga talle kui rahvavaenlase abikaasale ei antud tööd. Lõpuks oli naine sunnitud paluma lahutust ja saatis laagrisse lahutuspaberid koos selgitava kirjaga, milles kinnitas, et armastab abikaasat endiselt, aga tal ei jää muud üle kui lahutust paluda. Alfredile anti aga kätte vaid dokumendid ja öeldi, et isegi naine ei hooli temast enam.
Aja möödudes abiellusid mõlemad uuesti. Alfred tuli tagasi Tallinna ja perekond sai teada, mis tegelikult juhtus. Ta elas oma endise abikaasa, laste ja lastelastega samas linnas, aga nad ei kohtunud omavahel kunagi.
Memento Tallinna Ühenduse volikogu Eesti Memento Liidu viimane üldkoosolek ja ka Tartu Memento aktivistid soovitavad memoriaali rajamisel võtta eeskujuks Washingtonis 1982. aastal rajatud 58 195 isikunimega mälestusmemoriaal (vt. lisatud 2 fotot). Selle memoriaali põhiosaks on kõrge sirge sein, nimede tulpadega ühel küljel. Kui Eesti kommunismiohvriteks lugeda poliitilistel põhjustel KGB poolt aastatel 1940-1990 tapetud, vangistatud ja küüditatud inimesed, kes Eesti kodudest sundkorras ära viidi, siis saame 95 908 nime (ERRB andmed, seisuga detsember 2010) memoriaali nimedeseina marmorplaatidele või metallile kandmiseks. Kui seina kõrguseks on 2,5 meetrit, nimeridade tihedus 140 nime/ruutmeetri kohta, siis saaksime memoriaali ühepoolselt täiskirjutatud nimedeseina pikkuseks 274 meetrit. Nimedeseina maksumus on ligi 960 000 eurot (siin erihinnaks on 3000 nimega 21,4 ruutmeetrine seinatükk, maksumusega 30000 eurot). Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda, kuhu kuulub ka Eesti Memento Liit, soovitas kommunismiohvrite memoriaali asukohaks Tallinna kesklinna.
Kui represseerituteks lugeda samuti okupeeritud ala elanikke, kes sundmobiliseeriti okupandi sõjaväkke (kuigi rahvusvaheliste seadustega oli see keelatud) ning samuti kommunismiohu eest lääneriikidesse 1940-1946 põgenenud eestlased (pagulased), siis Eesti kommunismiohvrite arv ja memoriaali nimedeseina pikkus oleks 3 korda suurem, ehk üle 800 meetri. Nimede kandmine roostevaba terase pinnale suurendaks nimeridade tihedust, ka väiksemad tähed oleksid loetavad ja nimedeseina pikkus tuleks väiksem.
Märtsiküüditatud moodustavad ligi sajatuhandest kommunismiohvrist ühe kolmandiku. Tuletagu see memoriaal meelde President Lennart Mere sõnu selle kohta, et rahvusvaheline õigus on Eesti aatomipomm.
Memento Tallinna Ühenduse esimehe ja Eesti Memento Liidu juhatuse liikme Leo Õispuu sõnavõtust Märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil 2013.a. Vabadussõja võidusamba jalamil Tallinnas.