Tallinna Saksa Gümnaasiumis avati täna rändnäitus “Eesti rändeajastul.” Näitus annab ülevaate rände rollist Eesti rahvastiku ja ühiskonna kujunemisloos viimase kahe sajandi jooksul kuni tänapäevani.
Koolidele mõeldud bänneritest koosneva rändnäituse avas Konrad Adenaueri Fondi Balti ja Skandinaavia regiooni juht Elisabeth Bauer. Avasõnadele järgnes rändeteemaline arutelu. Vestlusringis osalesid õiguskantsler Ülle Madise, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja Riigikogu liige Mart Nutt ning vestlust juhtis Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees ja geograaf Vootele Hansen.
Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori Kaarel Rundu sõnul on tal väga hea meel, et informatiivse näituse avas põnev vestlusring, mis aitas õpilastel rändnäitusel kajastatut veelgi paremini mõtestada. Rände rolli Eesti ajaloolises kujunemises iseloomustas direktor kirjaniku Ernest Hemingway kuulsate sõnadega: “Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast.”
Konrad Adenaueri Fondi Balti ja Skandinaavia regiooni juhi Elisabeth Baueri sõnul seostub sõna “migratsioon” viimasel ajal eelkõige Euroopa rändekriisiga, kuid tegelikkuses on Euroopa ajalugu alati olnud rändeajalugu. “Migratsioon tähendas enamasti muutusi ja arengut,” selgitas Bauer ja lisas, et on tervitatav, et Eesti kooliõpilastel nüüd selline näitus õppevahendina olemas on.
26 püstbännerist koosnev rändnäitus käsitleb Eestis aktuaalseid teemasid: praegu toimuvat rändepööret, põgenikega seotud küsimusi ning lõimumisega seotud väljakutseid. Näitusel saab tutvuda põhjalikumalt rände eri liikide ja põhjustega, saab teada, millistes maailma riikides on suurim sisserännanute osakaal rahvastikust ning millised on maailma peamised rändevood. Lähemalt selgitatakse lahti, kes on põgenik ja kes pagulane ning milline on praeguse, nn. Euroopa rändekriisi taust ja põhjused.
Näitus kajastab lähemalt Eesti ajalugu enim mõjutanud nelja suuremat väljarändelainet (19. sajandi väljaränne Venemaale, Teisest maailmasõjast ajendatud suur põgenemine 1944. aastal, massiküüditamised ja nüüdisaegne väljaränne) ning kaht suuremat sisserännet (1920. aastate tagasiränne peamiselt Venemaalt ja nõukogudeaegne sisseränne). Lisaks käsitleb näitus rännet Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja praegu toimuvat rändepööret Eestis.
Rändnäitust saab tellida kooli ning kasutada seda abimaterjalina näiteks ajaloo- või ühiskonnaõpetuse tundides. “Eesti rändeajastul” on Inimõiguste Instituudi kolmas hariduslik rändnäitus, varasemalt on välja antud “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ja “Anne Frank – ajalugu tänaseks päevaks.”
Näituse väljaandjad on Inimõiguste Instituut ja Konrad Adenaueri Fond. Näituse koostamisega aitasid kaasa professor Tiit Tammaru ja Vootele Hansen ning näituse kujundas Iva Disain.
Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon, mis tegeleb süstemaatiliselt inimõiguste kaitsmisega. Instituut asutati 10. detsembril 1992. aastal, rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Instituudi asutamise algataja ja esimene patroon oli president Lennart Meri.
Galerii näituse avamiselt Tallinna Saksa Gümnaasiumis: https://www.flickr.com/photos/136478360@N05/albums/72157663413615197
Rohkem infot Inimõiguste Instituudi rändnäituste kohta leiab: naitused.humanrightsestonia.ee