Inimõiguste Instituut juhib hõimunädalaga seoses tähelepanu vähemusõiguste järjepidevale rikkumisele Vene Föderatsiooni poolt, seda ennekõike soome-ugri rahvastega seonduvalt. 

Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus, mistõttu on vajalik lõpetada Vene Föderatsioon ametnike ja haridus- ja administratiivsüsteemi assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele.

 

Siiani on soome-ugri vähemuste osalemine avalikus elus piiratud pärimuskultuuriga, mille riigipoolse rahastamise kriteeriumid ei ole selged, võimaldades Vene ametnikel seda teha oma soovi kohaselt, arvestamata vähemuste endi vajadustega.

 

2009. aastal kaotati võimalus teha riigieksamit soome-ugri vähemuskeeles, lisaks ei saa vähemusrahvusi puudutavates otsustamisprotsessides vähemused ise osaleda, samuti puudub seadustik vähemuskeelte õppimiseks ja avalikuks kasutamiseks.

 

Üliharva kasutatakse Vene Föderatsiooni soome-ugri aladel vähemuskeelseid kohanimesid, lisaks pole linnades loodud tingimusi vähemuste keelekeskkonna jätkusuutlikuks arenguks. Tele- ja raadiosaadete osakaal vähemuskeeltes väheneb, põhjustades vähemuste sunnitud keelevahetust mitmetes valdkondades. Vene Föderatsioon on siiani järjekindlalt takistanud vähemustel kasutada kirillitsast erinevaid tähestikke, kuigi see on üks olulisemaid vähemusõigusi.

 

Viimase kümne aasta jooksul on soome-ugri keelne elanikkond Venemaal vähenenud ligi kolmandiku võrra. Jätkub vähemusrahvaste ja -keelte diskrimineerimine ning rahvustevahelise vaenu ja sallimatuse õhutamine.

 

Eelpool mainitud otseseid inimõigusrikkumisi on dokumenteeritud mitmete rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide, sealhulgas Euroopa Nõukogu raportites.

 

Inimõiguste Instituut kutsub Vene Föderatsiooni üles austama vähemusrahvuste, sealhulgas soome-ugri rahvaste õigusi ning kinni pidama rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest selles vallas.

 

Vt Venemaa kommnetaari