Inimõiguste aastakonverents 2015 – inimõigused muutuvas ajas

Viies inimõiguste aastakonverents keskendub inimõigustele muutuvas ajas ja toob kokku üle 350 eksperdi, diplomaadi, aktivisti ja poliitiku. Sellel aastal käsitleme Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, tänaste Venemaa noorte vaateid oma ühiskonna olukorrale, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukraina erinevates piirkondades ning kasvavat pagulaskriisi Euroopas. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on kõik need teemad omandanud uue tähenduse ja on oluline mõista nende probleemide tagajärgi.

10. detsembril tähistatakse rahvusvahelist inimõiguste päeva ja juba viiendat korda toimub Inimõiguste Instituudi aastakonverents Tallinnas. Konverents võtab igal aastal fookusesse päevakajalised inimõigustega seotud teemad.

Tänavuse konverentsi üldiseks märksõnaks on inimõigused muutuvas ajas. Globaalsed ja regionaalsed kriisid on loonud uue olukorra, mille kontekstis omandavad inimõigused aina suurema tähtsuse. Paneelides arutletakse olulistel kohalikel ja rahvusvahelistel teemadel keskendudes sellele, kuidas muutuvad ajad toovad kaasa ka muutusi inimõiguste rakendamisel. Päeva juhatab sisse ülevaade “Eesti 3 aastat ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena”.

Suur osa konverentsist keskendub post-sovetliku ruumi olulistele küsimustele. Esitletakse värsket Eestis läbiviidud uuringut “Teadlikkus inimõigustest ja julgeolekust”,
mis kaardistab seda osa inimõigustest, mis on seotud keelekasutuse ning erinevate sihtrühmade käitumisega.

Sellele järgneb diskussioon, kus käsitletakse integratsiooni ja julgeoleku küsimusi, mis puudutavad Balti riikide vene vähemust. Teine paneel vaatleb, kuidas Venemaa uus põlvkond mõistab võimu diskursust ja intelligentsi rolli ühiskonnas.
Ukraina konflikt on raputanud terve Euroopa julgeolekustruktuuri ning muutunud regiooni üheks olulisimaks küsimuseks. Meie keskendume samateemalises paneelis sellele, kuidas on tagatud inimõigused Ukraina erinevatel territooriumitel, olukorras, kus paljudes piirkondades on institutsiooniline või juriidiline vaakum ning ei ole selge, kes peaks vastutama inimõiguste tagamise eest.

Pagulaskriis on muutunud Euroopa üheks põletavamaks ja mitmetahulisemaks väljakutseks. Seetõttu korraldame paneeli, milles osalevad erinevate Euroopa riikide poliitikud, et aidata tekkinud kriisi paremini mõista. Arutleme, kuidas seda kriisi lahendada ning mis samme on selleks vaja teha. Viimases paneelis käsitleme Euroopa Inimõiguste Kohust. Mis on selle roll ja kuidas toimub selle töö? Mis on olnud viimase aja kõige olulisemad juhtumid ning millist rolli mängib kohus tänapäeva rahvusvahelises süsteemis? Otsime vastuseid nendele ja mitmetele teistele küsimustele.

Igal aastal võtab konverentsist osa üle 350 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast sooviga lahendada olulisi päevakajalisi inimõigustega seostuvaid ülesandeid. Aastakonverentsist on saanud üks olulisemaid inimõiguste teemalisi sündmuseid Eestis. Konverentsi patroon on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Toomas H. Ilves Eesti Vabariigi president
Mart Nutt Inimõiguste Instituut, Aastakonverentsi peakorraldaja

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejates muudatusi.

Sissepääs ainult kutsetega.

Lisainfo: aet.kukk@eihr.ee