14. juunil 2017 meenutatakse Tallinnas, Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja “Pisarate mere” installatsiooniga.
1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele kümneid tuhandeid inimesi. Selleaastasel mälestuspäeval meenutame, et küüditamine ei küsinud vanust.
Tamlehtede pere elas Olli talus, Pöide vallas Saaremaal. Pereisa Aleksei oli jõukas talunik ja veoautojuht. 1941. aastal määrati kogu pere – isa ja ema ning kuus last – küüditamisele Siberisse. Küüditamise ajal oli pere vanim laps, Ants, saanud mõni kuu varem 18-aastaseks, noorim laps Heli oli 10-aastane. Pereisa Aleksei suri Venemaa vangilaagris 1943. aastal, ema Sinaida vabanes Siberist asumiselt 1958. aastal. Kuuest lapsest jõudis tagasi koju vaid kaks.
76 aastat hiljem meenutavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva “pisarate mere” installatsiooniga.
Palume mälestuspäeva korraldajate nimel “Pisarate mere” õhupalle mitte väljakult lahti võtta ning neid mitte lendu lasta! Kuigi õhupallid on biolagunevast materjalist, siis võivad nad siiski loodust reostada.
14. juuni on Eestis kuulutatud leinapäevaks ning sellega meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid. Tegemist on riikliku lipupäevaga, mil Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning eraisikud.
Kell 12.00 toimub mälestustseremoonia Vabaduse samba jalamil.
Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.
Leinapäeval mälestame süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning neid meenutades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod enam kunagi ei korduks. Mälestuspäeva eesmärk on suunata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ning nende läbi kannatanud inimestele. Mälestusürituste peasõnum on “mäletame koos”.
Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum, Tulipisar ja Justiitsministeerium.
#mäletame
Lisainfo: info@eihr.ee