Uuringu eesmärk oli anda ülevaade ning hinnang inimõiguste olukorrale Georgias (Gruusias).
Uuring koosneb kolmest osast. Esimese osa eesmärgiks oli saada ülevaade inimõiguste olukorrast Georgia elanikkonna arvamusi ning hoiakuid kirjeldades. Selleks kasutati andmete kogumisel kvanitatiivset meetodit, täpsemalt näost näkku intervjuusid, mis viidi läbi kogu riigis. Vastuseid analüüsiti erinevate elukohtade, erinevate vanusegruppide, haridustasemete ning erinevate majanduslike olukordade alusel.
Uuringu teine ehk kvalitatiivne osa keskendus ekspertarvamustele. Eesmärk oli kindlaks teha ekspertide hinnangud inimõiguste olukorrast Georgias ning saada ülevaade vabaühenduste, riigiasutuste, kõrgharidusasutuste ja meedia tegevusest inimõiguste tagamisel ja kajastamisel. Lisaks uuriti hiljutisi muutusi ning tulevikuplaane. Kvalitatiivne osa uuringust oli mõeldud täiendama samateemalist küsitlust elanikkonna seas.
Uuringu viimases osas tehti kokkuvõte erinevate rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõiguste organisatsioonide seisukohtades Georgia inimõiguste olukorrast. Samuti on kasutatud vabakutseliste ekspertide seisukohti, et andmeid täiendada.
Uuringu lõppu on lisatud Eesti ja Georgia inimõiguste avaliku arvamuse ja hinnangu võrdlus, mis võrdleb Eesti elanike hinnanguid inimõiguste olukorrale Eestis (uuring viidi läbi 2012. aastal, uus uuring ilmub 2016 lõpus) ning Georgia elanike hinnanguid inimõiguste olukorrale Georgias (2015-16).
Rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõigusorganisatsioonide seisukoht
Eesti ja Georgia avaliku arvamuse võrdlus
Küsimuste korral või täismahus uuringu lugemiseks võtke ühendust info [at] eihr.ee
Uuringu kokkuvõtted on saadaval ka gruusiakeelsena.