Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon, mis tegeleb süstemaatiliselt inimõiguste kaitsmisega. Instituut asutati 10. detsembril 1992. aastal, rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Instituudi asutamise algataja ja esimene patroon oli president Lennart Meri. Instituudil 40 liiget ning selle igapäevatööd korraldab juhatus.

Inimõiguste Instituudi eesmärk on koguda, süstematiseerida, analüüsida ja edastada inimõigusi käsitlevat teavet, suurendada ühiskonna teadlikkust selles valdkonnas ning teha ettepanekuid selle kohta, kuidas inimõigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas paremini kaitsta. Selleks teeb instituut koostööd vabaühenduste, ülikoolide ja riiklike institutsioonidega, korraldab koolitusi ning konverentse, avaldab artikleid ja aruandeid ning osaleb rahvusvahelistes võrgustikes.

Meie töö võib üldjoontes jagada nelja valdkonda: haridus, uuringud, rahvusvaheline koostöö ja inimõigustega seotud üritused. Nendes valdkondades korraldame inimõigustealaseid uuringuid, käivitame rahvusvahelisi ja haridusliku suunaga projekte ning teeme koostööd paljude kodumaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Inimõiguste Instituut töötab kolme rahvusvahelise projektiga: haridusprojekt Tadžikistanis, avaliku diplomaatia projekt krimmitatarlaste kogukonnaga Ukrainas ja Balti inimõigushariduse koostööprojekt. Äsja lõppesid haridusprojekt Kõrgõzstanis ja uuringuprojekt Georgias.

Nimetatud haridusprojektidega püüame edendada Kõrgõzstani ja Tadžikistani ühiskondades inimõigusi ja demokraatia arengut, tehes koostööd kohaliku kodanikuühiskonna esindajate, ülikoolide ja koolidega. Kohalikele vajadustele kohandatud koolitusprogrammi raames suurendavad vabaühendustest partnerid ja mõlema riigi kodanikuühiskonna esindajad üheskoos teadlikkust inimõigustest ning teevad jõupingutusi inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks.

Ukrainas korraldatava projekti pealkiri on „Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu“ ja selle eesmärk on koostada krimmitatarlaste süstemaatilise ja tõhusa avaliku diplomaatia strateegia, mis põhineb mõistmisel, et krimmitatarlaste jaoks on peamine ajend taastada ja tagada nende individuaalsed ja kollektiivsed inimõigused Krimmi põlisrahvana.

Üks meie olulisemaid üritusi on inimõiguste aastakonverents, milles lahatakse rahvusvahelisi inimõigustealaseid küsimusi. Sel aastal toimub juba seitsmes inimõiguste aastakonverents, kusjuures alates 2011. aastast on see igal aastal aset leidnud rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Aruteluteemasid on olnud mitmesuguseid: internet ja inimõigused, inimõigused ja julgeolek, inimõiguste küsimustega tegelevad rahvusvahelised asutused, inimõigused muutuval ajal jne. Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid ja inimõiguste valdkonnas tuntud eksperdid.

Ühtlasi korraldame koostöös asjaomaste organisatsioonidega kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeva (23. augustil) ning märtsi- ja juuniküüditamise ohvrite mälestuspäevi (25. märtsil ja 14. juunil).

Eelmistel aastatel ühendasime jõud Prantsuse Instituudiga Eestis (l’Institut Français) ja Euroopa Liidu esindusega Eestis, et korraldada arutelusid rändeteemadel. 2016. aasta novembris korraldasime koostöös mitme ministeeriumiga rahvusvahelise konverentsi laste õiguste teemal. 2017. aasta märtsis korraldasime koostöös Prantsuse Instituudi, Põhjamaade Ministrite Nõukoguga Eestis, Okupatsioonide Muuseumi ja Feministeeriumiga naiste õiguste kuud #naistEST.

Meie uurimisvaldkonda kuuluvad julgeolek, internet ja inimõigused rahvusvahelisel tasandil, samuti koostame mitmesuguseid aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis. Uuringuaruande ,,Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis (2016)” üks peamistest eesmärkidest oli teha kindlaks, kas avalikkuse teadlikkus inimõigustest on paranenud. Tänavu aasta kaasab instituut avaliku arvamuse uuringusse ka Läti ja Leedu ning analüüsib avalikku arvamust inimõigustes kõigis kolmes Balti riigis.

Arvestades Euroopa rändekriisiga seotud probleeme avalikkuses, teostas Instituut ,,Uus-sisserändajate uuringu (2016)“, et teada saada Eesti inimeste hoiakutest uus-sisserändajate suhtes.

Lisaks sellele on Inimõiguste Instituut kaardistanud inimõiguste järgimist Eesti kaitseväes („Inimõigused kaitseväes (2013–2014)“). uurinud keeleliste inimõiguste ja julgeoleku seoseid („Keelelised inimõigused ja julgeolek (2015)“ ning analüüsinud usuvabadust Eestis („Usuvabadus Eestis (2013)“).

Instituudi rahvusvaheline uuringuaruanne on näiteks „Hinnang inimõigustele Georgias (2015)“.

Varasemalt on Inimõiguste Instituut avaldanud uuringu „Privaatsus inimõigusena ja igapäevatehnoloogiad (2014)“ ja „Inimõiguste aruande (2012)“.

Selle tegevussuuna peamine eesmärk on edendada Eestis inimõigustealast haridust. Sel otstarbel teeme koostööd koolide, vabaühenduste, noortekeskuste ja muude asutustega ning pakume inimõigustealases hariduses tegevatele osalistele koolituskursusi ja korraldame teemakohaseid konverentse. Ühtlasi koordineerime kolme rändnäituse liikumist Eesti koolides ja raamatukogudes: „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“ ja näitus Anne Franki elust (koostöös Anne Franki majaga) ning rändeteemaline näitus.

Rakendame kogu Eestis inimõigusi austava kooli kontseptsiooni. Ühtlasi koostame ja tõlgime asjakohaseid inimõigustealaseid väljaandeid, näiteks Euroopa Nõukogu väljaanne „KOMPASS. Noorte inimõigushariduse käsiraamat“ ning meie enda avaldatud käsiraamat, mis on suunatud õpetajatele inimõigustega seotud teemade õpetamiseks tundides („Inimese õigus“).

Teeme koostööd ressursikeskusega European Wergeland Centre, Euroopa Nõukoguga ning Eesti, Läti ja Leedu haridusministeeriumidega Balti Suveakadeemia roteeruval korraldamisel, mille eesmärk on luua kohalikke partnerlussuhteid inimõiguste ja demokraatliku koolijuhtimise edendamiseks.

Inimõiguste Instituudi tegevust rahastatakse Euroopa ja Eesti rahalistest vahenditest ja riigieelarvest ning eraisikute toel. Tegemist on eri projektidega töötavatest vabatahtlikest liikmetest koosneva organisatsiooniga. Instituuti juhivad liikmete üldkoosolek, üldkoosoleku valitud juhatus ja akadeemiline nõukogu. Meie rahalised vahendid on peamiselt pärit sotsiaal-, kultuuri-, justiits- ja välisministeeriumi eelarvest ning sõltumatutest fondidest ja annetustest.

Inimõiguste Instituut on mittetulundusühing ning vabatahtlik organisatsioon, mille tegevust koordineerivad üldkogu, juhatus ja nõukogu.

INIMIÕIGUSTE INSTITUUDI PÕHIKIRI

(Põhikiri on vastu võetud 10.12.1992 ning selle redaktsioon kinnitatud Inimõiguste Instituudi üldkoosolekul 11.06.2016. )

Inimõiguste Instituut lähtub oma igapäevases tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksist ja  Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning teistest õigusaktidest.

Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

Tutvu ka Instituudi majandusaasta aruannetega.