Inimõigused on üheks Eesti ühiskonna alustalaks. Inimõigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükis, kus on sõnastatud nii õigused ja vabadused kui ka kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on universaalsed ja üldkehtivad.
Inimõiguste olukorda Eestis monitoorivad lisaks kohalikele organisatsioonidele ka mitmed rahvusvahelised inimõiguste kaitsega tegelevad organisatsioonid. Loe ülevaateid Eesti inimõiguste olukorra kohta ÜRO, Freedom House’i, Human Rights Watchi ja Amnesty Internationali veebilehtedelt. Samuti leiad infot siit: Eesti aruanded rahvusvaheliste organisatsioonidele konventsioonide täitmise kohta
Erinevad raportid kinnitavad, et Eesti on demokraatlik riik, kus süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi toime ei panda.
Sellest, kuidas hindavad inimõiguste olukorda Eesti elanikud ise, saab lugeda uuringust “Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis.”
Inimõigusi kaitsevad põhiseadus ja teatavaid valdkondi käsitlevad konkreetsed õigusaktid. Kõik riigiasutused, nii seadusandlikud, täidesaatvad riigiasutused kui kohtud, on kohustatud järgima ja austama inimõigusi (põhiseaduse artikkel 14).
Kõik riigiasutused, nii seadusandlikud, täidesaatvad riigiasutused kui ka kohtud, on kohustatud austama ja järgima inimõigusi (põhiseaduse artikkel 14).
Hagiavaldus esitatakse esimese astme kohtule, apellatsioonkaebus teise astme kohtule ja kassatsioonkaebus kolmanda või kõrgeima astme kohtule (Riigikohtule). Asi vaadatakse Riigikohtus läbi alles pärast kõigi eelnevate kohtuastmete läbimist. Apellatsiooni esitamist reguleerivad vastavad kohtumenetluse seadustikud. Ainult vandeadvokaatidel on lubatud kohtuasja Riigikohtusse esitada, et tagada juriidilistele ja füüsilistele isikutele parim õigusabi kvaliteet.
Riik ei tohi sõlmida põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olevaid rahvusvahelisi lepinguid. Kuna Eestis on monistlik õigussüsteem, muutuvad rahvusvaheliste dokumentide sätted ratifitseerimisel siseriiklikus õiguskorras kohustuslikuks. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu (Eesti parlamendi) poolt ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, kohaldatakse rahvusvahelise lepingu sätteid. Samuti peab Eesti rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks.
Eesti on EL liige alates 2004. aastast. Eesti on aktiivselt seisnud selle eest, et EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kujundamisel püsiksid inimõiguste prioriteedid
päevakorras ning osales ÜRO-s EL-i poolsetel läbirääkimistel inimõiguste teemadel kolmandate riikidega. EL on määratlenud inimõigused oma välispoliitika olulise aspektina ja Eesti on toetanud EL oluliste inimõiguste eesmärkide saavutamist.
Eesti on seotud järgmiste rahvusvaheliste kohustustega: rahvusvahelise rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICESR), kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICCPR) ja rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokolli, kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (ICCPR-OP1), kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teine fakultatiivne protokoll, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine (ICCPR-OP2), naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW), piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni, piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni (OP-CAT) fakultatiivse protokolli, lapse õiguste konventsiooni (CRC), lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli laste müügi, laste prostitutsiooni ja lapsporno kohta (OP-CRC-SC), nõukogu fakultatiivprotokolli lapse õiguste konventsioon laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse (OP-CRC-AC), puuetega inimeste õiguste konventsiooni (CRPD), puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli (OP-CRC-AC) CRPD) osalisriik. Samuti on Eesti heaks kiitnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja selle muudatused Kampalas, genotsiidi ennetamise ja karistamise konventsiooni, ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsooni ning kõigi selle protokollid ja mitmed muud olulised dokumendid.
Eesti ei ole esitanud reservatsioone eespool nimetatud inimõiguste peamiste dokumentide suhtes. Eesti on tunnistanud Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikku kohtualluvust. Eesti on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (CCPR-OP1) fakultatiivprotokolli alusel heaks kiitnud üksikute kaebuste menetlemise korra; rahvusvahelise rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD, artikkel 14) ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli (CRPD-OP) alusel.
Eesti on nõustunud piinamisvastase konventsiooni (CAT, artikkel 20) ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni (CRPD, artiklid 6–7) kohaste uurimismenetlustega. Eesti on osaline Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, samuti selle fakultatiivprotokollis, mida on muudetud protokolliga nr 11; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 4, millega tagatakse teatavad õigused ja vabadused, välja arvatud need, mis on juba hõlmatud konventsiooni ja selle esimesse protokolli; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 6 surmanuhtluse kaotamise kohta; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 7, muudetud protokolliga nr 11; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 13 surmanuhtluse kaotamise kohta igas olukorras; Protokoll nr 15, millega muudetakse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Eesti on allkirjastanud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollid nr 12 ja 16. 1996. aastal tegi Eesti broneeringu vastavalt Art. 64 [artikkel 57 alates protokolli nr 11 jõustumisest] Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. See reservatsioon on nüüd aegunud, kuna reservatsioonis kirjeldatud menetluses olevad muudatused jõustusid juba ammu.
1. juunil 2015 sai Eesti osaliseks Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsioonis. Eesti esitas deklaratsiooni vastavalt konventsiooni artikli 31 lõikele 2 ja seetõttu ei võta Eesti vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et kehtestada kohtualluvus käesoleva konventsiooni kohaselt kehtestatud kuritegude suhtes, kui kuriteo paneb toime üks konventsiooniosalistest tema kodanikud või kodakondsuseta isik, kelle alaline elukoht on selle territooriumil, kui süütegu on kriminaalkorras karistatav selle toimepanemise ajal või kui kuritegu on toime pandud väljaspool ühegi riigi territoriaalset jurisdiktsiooni; või mõne selle kodaniku vastu. Eesti allkirjastas 2. detsembril 2014 Euroopa Nõukogu naiste vastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise konventsiooni (Istanbuli konventsioon). Eesti astub samme ka sunniviisilise kadumise konventsiooni ja UNESCO hariduse diskrimineerimise vastase konventsiooni osaliseks saamiseks.