Inimõigused Kaitseväes (2013-14)

 

Aruandest nähtub, et tõsiseid probleeme inimõigustega Eesti kaitseväes ei ole. Nii, nagu Eesti on inimõigusi austav riik, on inimõigused üldjoontes tagatud ka kaitseväes. See aga ei tähenda, nagu ei peaks inimõigustele kaitseväes tähelepanu pöörama ega nendega tegelema. Ka kaitseväes on valdkondi, kus inimõiguste kaitset tuleks tugevdada ja oluline on ka jälgida, et olukord ei halveneks. Loodetavasti avaldab käesolev uuring sellele protsessile positiivset mõju. Võrreldes Eesti elanikkonnaga keskmiselt on ajateenistuses viibivate noormeeste teadlikkus inimõigustest veidi parem. Siiski ei olnud 40% ajateenijatest kursis, millised õigused neile ajateenistuses kehtivad. Sellega, kust saada infot oma õiguste kohta, ei olnud kursis 33% ajateenijatest. Ühiskonnas tervikuna on probleem, et inimõigusi ei osata täpselt määratleda.

Käesolev Inimõiguste Instituudi poolt koostatud uuring „Inimõigused kaitseväes“ on tehtud eesmärgiga selgitada välja ja kaardistada inimõigustega seonduvad probleemid Eesti kaitseväes, näidata rahvusvahelist tausta ja tutvustada teiste riikide kogemusi ning selle pinnal anda võimalus inimõiguste paremaks tagamiseks kaitseväes.

 

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et vaatamata mõnedele probleemidele on inimõigused Eesti kaitseväes üldjoontes tagatud. Inimõiguste Instituut usub, et käesolev uurimus aitab kaasa inimõiguste teadvustamisele kaitseväes ja võimaldab tugevdada inimõiguste kaitset ka ühiskonnas tervikuna.

Uuringu raames on viidud läbi küsitlused nii ajateenijate kui kutseliste kaitseväelaste hulgas. Uuringu lähem eesmärk oli selgitada järgmist:

Sissejuhatus

Kokkuvõte

Kaitseväe kommentaar uuringule

Metoodika

Tulemused. Kaitseväe ajateenijate ja kutseliste kaitseväelaste uuring

III Osa: Inimõiguste seotus julgeoleku ja relvajõududega kaasaegses maailmas

Lisa A

Võrguteaviku ISBN-kood on: 978-9949-33-777-4